Viimane päev ja viimane postitus

Kätte on jõudnud minu viimane päev Mallorcal Panoramicu hotellis. Muidugi pidime algselt minema täna koju, aga kuna Lufthansa lennufirmas toimub mingisugune streikimine, siis meie lend tühistati. Kuid saime uue lennu homseks. Viimased 2 nädalat on ka ikka ilmselgelt ikka meeletu kiirusega läinud. Viimane tööpäev oli minul 3. septembril. Sel päeval ei olnudki aga mingit erilist tunnet, et nüüd siis saabki läbi. Täesti tavaline päev oli. Pärast tööpäevi olid meil siis vabad päevad kuni siiamaani. Muidugi aga ei lastud meil ikka täiesti rahulikult hotellis olla. Pidime siiski minema veel teisipäev vastu kolmapäeva üheks ööks Condes de Alcudia hotelli, kus me ka ööbisime üks kord juunikuus. Teisipäeva hommikul läksime oma kodinatega siis Condesesse ja käisime oma viimastel suveniirishopingutel. Megalt jama ilm oli ka - vihma sadas päris kõvasti. Ja muideks siin oli peaaegu terve nädal aega jutti vihma, tuult ja mitte väga palju soojakraade. See oli suhteliselt uskumatu. Teisipäeva õhtul aga läksime tagasi Panoramicusse, sest Krissu pidi õhtusöögi ajal veel tööl olema ning pärast seda oli meil minu töökaaslase Kiku sünnipäeva väike tähistamine Caramelis. 

Kolmapäeval ärkasime aga varakult ja läksime bussiga Palmasse. Seal said siis tehtud meie viimased vajalikud ostud Eesti jaoks. Varakult oli meil ka juba plaanitud minek Magallufi. Palmast siis sinna edasi ka läksime. Nelli ja Eneli tulid meile bussijaama vastu. Läksime nende hotelli, mis oli ikka kõvasti suurem kui meie oma - 9 korrust. Neid oli tohutult tore näha ja nendega muljetada. Sättisime seal end korda, tegime väiksed koksid, ajasime juttu ja südaöö ajal hakkasime peole liikuma. Meie imestuseks ei olnudki Magalluf midagi nii hullu nagu olime ette kujutanud. Muidugi Nelli ja Eneli ütlesid ka meile, et see põhihooaeg on läbi saanud ja nüüd on seal märksa rahulikum. Käisime seal kahes erinevas baaris/pubis, tantsisime, jõime ja niisama. Kõik oli hulle inglise noori täis. Pärast pidu läksime eluhead kebabi sööma - see oli tõesti THE BEST :D Hommikul aga ärkasime ka üsna varakult ning saime teada, et meie lend oli tühistatud järgmiseks päevaks. Seega hakkasime kohe asju ajama ja uurima, kuna ja kuidas uue lennu saama. Meil just vedas, et me kõik neljakesi olime koos sel hetkel, sest me ju läheme sama lennuga kõik koos tagasi ka. Saime õnneks üsna kiirelt asjad aetud ja suurem paanika oli möödas :D Pärast käisime veel tüdrukutega kohvitamas ja pannkooki söömas ning täitsa mõnus pärastlõuna oli. Meie Krissuga jõudsime pärast bussisõite tagasi hotelli alles eile õhtul poole kaheksa paiku. Siis läksime Carameli oma viimast õhtusööki sööma. Kinkisime ka Carameli töötajatele ühe Vana Tallinna pudeli, sest nad on ülitoredad ning nad meile ikka päris palju tasuta jooke teinud selle aja jooksul. Ühe pudeli kinkisime veel hotelli managerile, minu juhendajale Tomasile ja meie lemmikule töötajale Monile. Mon kinkis meile pehmed mänguloomad :)

Täna oli meil siis viimane päev hotellis niisama lebotamiseks. Otsustasime teha oma viimased rannamõnud ning käisime ka basseinis hullamas. Mina seal esimest korda ujumas :D Siis tegime veel kaasa basseinis AquaGym-i, mis nagu vesiaeroobika. Päris mõnus oli. Pakkisime täna ka asju ning varsti peaks oma kohvreid igaks juhuks üle kaaluma minema, et homme mingeid probleeme ei oleks. Täna õhtul siis ka ilmselt väike istumine Caramelis ja kõigiga hüvasti jätmine. Läheb kindlasti väga kurvaks... :(

Igatahes on see siis minu viimane postitus siia blogisse. Ma loodan, et oli huvitav lugeda. Vabandan, et väga palju postitusi siia enam viimasel ajal ei tulnud. Siiski tahan aga öelda, et see oli tõepoolest minu parim suvi ja ma ei kahetseks siia tulekut mitte mingi hinna eest. Olen tutvunud niivõrd toredate inimestega, õppinud tundma hispaania inimeste kultuuri, õppinud juurde palju-palju hispaania keelt, saanud uue töökogemuse ja palju muud head. See oli tõepoolest suurepärane kogemus, mis jääb terveks eluks meelde väga positiivsena.

Gracias de todo. Nos vemos. Adios!

Kaks nädalat järel

Esiteks vabandused nende ees, kes loodavad siit tihedamini midagi lugeda. Pole enam lihtsalt väga palju midagi uut ja huvitavat kirjutada, sest töö on endiselt sama ja ega enam eriti vabadel päevadel ka miskit väga märkimisväärset pole juhtunud. Ühe korra oleme veel Krissuga peole jõudnud, kuid see oli juba kusagil nädal aega tagasi. Mingi märkimisväärne pidu ka ei olnud - palju tantsimist ja üsna varakult juba koju ära.  Laupäevasel vabal päeval eelmine nädal olime rannas ja õhtul käisime mina, Krissu, Iris ja Tiia Port D'Alcudias hiina restoranis. Ma olin seda juba nii kaua oodanud. Sain lõpuks oma vürtsika roa kätte, mis oli superhea. Pärast söömist käisime niisama rannas istumas ja naistejuttu rääkimas. Väga mõnus chill õhtu oli. Vahepeal tööle vahelduseks on toimunud veel ka üks rannas istumine taaskord, see oli siis esmaspäeval. Lahkus siit reisikorraldaja Magali ning siis tema lahkumise jaoks üks väike istumine taaskord. Teisipäevase vaba päeva konkreetselt magasin maha, ei viitsinud isegi randa minna, mis on päris üllatav minu puhul :D Rand hakkab vaikselt kusjuures juba üle viskama, eriti kui seal tihti üksinda peab käima. Pole kellegagi rääkida ja üsna igavavõitu. Hotellist siis niipalju, et overbookingud on jälle see nädal. Üks öö magasime neljakesi meie toas koos Tiia ja Annaga ning täna öösel taas. Hotell ikka sakib selle koha pealt jube palju, et nad ei suuda ilma overbookinguta toime tulla. Võiks ikka arvestada sellega, et tube napib ja mitte lasta nii sellel juhtuda. Väga vihale ajab ikka see pakkimine ja asjade ümberpaigutamine pidevalt. Eile oli meil ka Krissuga vaba päev ning käisime Port D'Alcudia rannas ratastega. Käisime ka poodides veidi, et Tiiale ja Annale midagi mälestuseks Mallorcalt osta, sest nad lahkuvad homme varahommikul. :( Eile õhtul siis tegime ka viimase õhtusöögi koos väljas Caramelis ning andsime neile meened üle. Päris kurb on ikka, et nad ära lähevad. Nad meil siin parimad sõbrannad ning meil veel kaks nädalat järel ning ei tea, mis me siin tegema hakkame... Töö on nagu ikka kiire-kiire-kiire ilmselgelt täismaja tõttu. Ning mu tööjalanõude talla sisse on märkimisväärselt suur auk tekkinud. Hea seegi, et alles nüüd, sest väga palju tööpäevi enam järel pole, seegaei hakka ka uusi muretsema. Tööriided on ka nagu nad on - mul peaks olema põhimõtteliselt 2 paari pükse ja 2 särki, kui ühel särgil nööp puudu, teisel särgil suitsuauk sees (pole aimugi, kuidas sinna sai :S:S), ühed püksid kitsad ja parandatud külje pealt, teised püksid on enam-vähem OK. Oh jah :D Ei jõua oodata enam seda päeva, kui ma neid riideid enam MITTE IIAL ei pea kandma, sest need on tõsiselt rõvedad ikka. Iga päev ikka panen raske südamega neid selga :D Umbes 8 või 9 tööpäeva veel järel :)

Que pasa?

Bossil on mul kalduvus vahepeal päris palju napsutada ning siis on ta tööl ikka suhteliselt lõbusas meeleolus. No vahepeal ikka liigagi lõbusas. Laupäeval olime siis õhtuses vahetuses Tomasi ja Evaga. Tomas ikka rebis kildu koguaeg, tegime shotte natuke, tantisisme leti taga ning päris naljakas oli :D Kui 23.30 sai all-inclusive läbi siis tegime väikse pausi ja istusime basseini äärele maha. Rääkisime niisama juttu ning tuli jutuks, et ma ei ole kordagi ujunud hotelli basseinis. Siis üks hetk Tomas lihtsalt arvas, et nüüd on vist selleks aeg ja viskas mind sinna sisse. Kõige haigem see, et ju tööriietega ning tööpäev polnud veel läbi ning palju kliente oli ka seal. Ronisin kuidagi välja ja üritasin teda ka lükata, kuid ta liiga suur minu jaoks. Seega hüppas ta ise sisse :D Pidin täiesti läbimärjana tilkudes veel edasi töötama ja baari koristama. Pärast tööpäeva oli meil ka istumine rannas – see oli siis eelkõige Manu jaoks, kes lahkub homme juba Panoramicust tagasi koju L Rannas jõime, ajasime juttu ja niisama. Väga kaua aga ei olnud meie Krissuga, kuna oli vaja hommikul tööle minna.

Pühapäeval pidime üheks ööks tube vahetama jälle. Kuid polnud hullu – mina olin ühe öö Gabrielle’i ja Celia toas ning Krissu vanemate toas. Seega väga suurt kolimist polnud vaja õnneks teha. Aga prantsuse tüdrukute tuba oli aga khm väga räpane. Jube, kahtlane hais, väga segamini, asjad igal pool laiali jne. Tüdrukute kohta ikka väääga must. Väga hea, et ainult üks öö seal. Esmaspäeval saime tagasi oma number 119 toa. See on väga hea tuba. Üks parimaid, mis meil olnud (v.a. muidugi merevaatega tuba). Esmaspäeval hommikune vahetus taas kord ning õhtuseks plaaniks kujunes jälle Manu ärasaatmispidu number 2. Seekord oli plaan ka edasi peole minna. Enne istusime taaskord rannas küünlavalgel, hea seltskond, väiksed joogid ning väga tore oli. Kusagil poole kolme ajal otsustasime minna Magicusse. Enne seda aga väike õnnetus ka ikkagi. Me mõlemad Tiiaga koperdasime trepi peal. Kahtlane, et samal ajal samas kohas :D Tema kukkus põlve veriseks ja katki ning mina lõin oma suure varba ära. Arvasin, et ainult natuke kriimustus vms, kuid tulemus on selline nagu pildilt näha. Valutab ka raibe ikka.

Magicusse läksime mina, Krissu, Tiia, Manu, Toni, Ana ja üks prantsuse klient Simon. Pidu oli päris tore, alguses oli väga hea muusika ja sai palju tantsida. Rahvast oli keskmiselt, aga pole ka imestada, sest siiski esmaspäevane päev. Pärastpoole läks aga muusika ka kuidagi jamaks ning umbes poole viie ajal otsustasime ära tulla. Magicu ees oli ka mingi kaklus ja arusaamatused ning seega ka hea, et ära hakkasime tulema.

Teisipäeval siis vaba päev koos Krissu ja Tiiaga. Hommikul käisime viimast korda Krissu vanematega restoranis lõunat söömas. Saatsime nad bussi peale ära pärast lõunat ning ise läksime ka bussi peale Tiia ja Krissuga ning sõitsime Ca’n Picaforti. See on ka siis üks mereäärne linnake, kus on palju-palju turiste, hotelle, suur rand ning mitmeid suveniiripoode ja restorane. Väga-väga mõnus rand ja vesi oli seal. Vesi oli hästi ilus, puhas ning mitte liiga soe. Just paras. Aga väga-väga palav ilm oli eile. Põhimõtteliselt pidigi kogu aeg vees käima. Pärast randa käisime ka veidi linnakeses suveniiripoodides ringi ning ostsin ka mõned. Suveniirikogu on juba päris suur, kuid vaja ikka veel mõned juurde soetada. Mõtlesime Krissuga, et enne ära tulekut käime veel kord seal linnas neid ostmas.

Hea on see ka, et eilsest on Mon tagasi tööl ning nüüd on meil ilmselt ka õhtuti lihtsam, sest kolme inimesega oli ikka suhteliselt kiire, kuid nüüd õhtuti neli inimest tööl. Kurb on aga see, et paljud hakkavad nüüd järjest lahkuma. Homme lahkub siis Manu, reedel lahkub Gregory ja järgmise nädala lõpus juba Tiia ja Anna L Kahju küll, kuid mis teha. Peab leppima sellega, et see tore aeg siin hakkab järjest järjest lõpupoole jõudma.

No puedo creer que esta es la décima semana aqui!

Sain ka see nädal kaks päeva järjest puhata - teisipäev ja kolmapäev. Päris hea oli. Esmaspäeva õhtul aga läksid kõik magama ja mul polnud üldse und. Seega mis seal ikka - jälle Carameli, seal alati tuttavaid :D Jõin oma lemmikut maasika sangriat. Nämmmm. Ma pean seda raudselt Eestis oma kallitele inimestele valmistama, sest see on lihtsalt THE BEST. Caramelis läks päris kaua jälle välja, kuid mis seal ikka :D Käisime teisipäeval koos  Krissu ja tema vanematega Palmas. Läksime juba päris vara hommikul ning olime kuni kuueni õhtul. Külastasime Porto Pi keskust, mis nagu mingi ulmeliselt suur kaubanduskeskus metsikult heade poodidega. Sealt sai ikka laadungiga asju kokku ostetud...rahast kahju veidi, kuid samas asjade üle õnnelik nagu tavaliselt :D Vabadel päevadel saime ka restoranis süüa nagu kliendid tänu sellele, et Krissu vanemad siin. Päris hea oli, kui teised ka vahetevahel enda järelt koristavad. Kolmapäeval käisime Sant Juani rannas, mis asub meie hotellist kõndides kusagil 20 minuti kaugusel. Uskumatu, aga me ei olnud Krissuga seal varem käinud. Suht mark nagu :D Aga nüüd see ka siis vallutatud. Seal olid enamasti kohalikud koos, kuid päris hea rand. Vees lained ja vesi oli ka veidi jahedam, kui meie hotelli juures. Õhtupoole käisime Krissuga ratastega ka Port D'Alcudias. Ostsime kodustele suveniire ja tavaari. Tööst nii palju, et suhteliselt kiire ikka kogu aeg. Ei paista kusagilt seda, et rahvast hakkab vähemaks jääma. Tundub, et augustikuu tuleb sama kiire, kui juuli. Samas on väga hea, päev läheb ikka ruttu. Nüüd olen ilmselt kuus päeva järjest tööl ka, sest oma kaks vaba päeva sain ära juba see nädal. Võimalik, et alles järgmine kolmapäev vaba, aga pole hullu. Sain kaks õhtust vahetust ka endale selleks nädalaks lõpuks. Need siis reedel ja laupäeval. Postituse pealkirjast siis nii palju, et käes on 10. nädal ning siin olla veel vaid 4 nädalat! Uskumatu...

Tche tcherere...

Hea elu jätkub siiani mõnusalt. Elame juba nädal aega Panoramicus heas toas - teisel korrusel, suur rõdu (kus saaks pmst pidu panna:D), hommikuti on vaikne. Mida veel tahta? Tööl on aga viimasel nädalal suht kiire olnud, aga see on ainult hea, sest siis läheb päev päris kiiresti. Hotellis oli päris palju rahvast, aga täna ja eile läksid ka paljud ära. Hästi toredat rahvast oli, kes täna ära läksid. Kõik tulid tänama ja kallistama ning üldse armsad inimesed :) Kolmapäevasel vabal päeval olin üksinda kahjuks vaba. Seega olin rannas kokku kusagil kuus tundi :D See oli vist küll minu rekord. Aga tundub, et olen ikka samasugune. Minu päevituse limiit on vist juba täis saanud. Neljapäeval oli vaba õhtu ning taas Caramelis istumine. Avastasime seal megahea Pina Colada, mängisime piljardit ja tegime ka väikest tantsu. Caramelis on alati lõbus isegi kui palju rahvast pole. Neljapäeval tuli aga entertainer Natasha minu käest küsima, et kas ma saaksin neid aidata tantsuga. Looks oli siis Gusttavo Lima - Balada Boa ning kuna ma neid samme teadsin, siis tahtsid nad, et õpetaksin neid. Reedel siis pool tunnikest õpetasingi, kuna pole väga keeruline tants. Samal õhtul siis vaatasime show-d ning pärast seda läksime lavale tantsima Krissuga. Kui tuli see lugu, siis mind tiriti kõige ette lavale ning tantsisin seal siis seda tantsu, teised tegid kõik minu järgi ja kõik kliendid vaatasid pealt. Ülilõbus oli ning täna sain päev otsa tööl olles kuulda klientide suust kommentaare selle tantsimise kohta. Aga ainult head ning mul soovitati entertaineriks hakata üldsegi :D Krissu vanemad jõudsid ka eile siia. Nii naljakas, et saab veel kellegagi eesti keeles nüüd rääkida. Mõnus. Nad tõid meile leiba ka! Seda oli üle pika aja nagu eriti hea süüa. Njom-njom. Aga see, et käes on AUGUST tundub täiesti uskumatu. Kaks kuud tõsiselt nagu lennates läinud. Iga päevaga hakkab kohale jõudma, et peame varsti paradiisist lahkuma... Seega peame viimast võtma. Vaja veel autot rentida uuesti ja trippida ning kindlalt Magallufi jõuda.

Wohoo, let's slide

Kolmapäevasel vabal päeval läksimegi Krissuga koos Hidroparki. See oli üks üsna suur veepark, mis asub siis Port D'Alcudias. Seal oli 5 erinevat allalaskmise toru ning mitmeid basseine. Päris suur ja tore koht. Pilet maksis aga 16.50 - me saime isegi soodustuse tänu ühele kupongile. Muidu oleks maksnud umbes 21 eurot. Päris kallis lõbu, aga oli seda väärt. Olime seal kokku umbes viis tundi. Päevitasime ja siis lasime jälle torudest alla. Üks toru, mis asus kõige kõrgemal oli ikka päris äge. Kõik suu ja nägu olid vett täis, kuid mõnus oli :D Vähemalt läks seekord vaba päev asja ette ja ei olnud niisama passimine nagu siin eelnevad korrad on kahjuks välja kujunenud.

Pärast õhtupoole otsustasime ka tüdrukutega minna Carameli pizzat sööma ja niisama istuma. Päris hea rahulik õhtu oli. Istusime ka Tiia ja Anna rõdul nii teisipäeva, kolmapäeva kui ka neljapeäva õhtul, sest neil oli hea vaade sealt otse lavale, et saaks hästi show-d jälgida. Neljapäeval ja reedel olin ka hommikustes vahetustes taas tööpostil. Neljapäeval koos Kiko ja Tomasiga hommikul ning reedel koos Pablo ja Tomasiga. Kuigi hotell peaks suhteliselt täis olema, oli tööd keskmiselt. Ei saaks öelda, et metsikult kiire oli, vahepeal oli ka isegi natuke igav. Samas on sellised tööpäevad head, kuna kiire rabamine väsitab õhtuks liiga palju ära. Reedel ehk eile tulime siis ka tagasi siia Don Pedro hotelli. Tagasi Panoramicusse pühapäeva hommikul. Hetkel pidime ainult mina ja Krissu jääma siia kaheks ööks, sest meil täna vaba päev ning Panoramicus oli vaid üks tuba puudu.

Tahtsime täna hommikul kohe randa minna, kuid päikest ei olnud üldsegi. Seega oleme natuke tublid olnud täna isegi - tulime Krissuga baari internetti natuke praktikapäevikut ja aruannet tegema. Ma ei olnud veel mitte midagi teinud, kuid nüüd siis tegin lõpuks algust. Selle tähtsama osa kirjutamine aga läheb kindlasti väga keeruliseks, sest hotellis ju rahvas ei oska väga palju infot meile inglise keeles anda. Eks näis, mis saab sellest . Krissu sai ka teada paar päeva tagasi, et ta ema koos kasuisaga tuleb siia külla, mis on väga tore :) Tahaks kaaaa, et keegi külla tuleks, kuid kahjuks mitte. :(

Natukeseks ajaks jälle rõõmu :)

Reedesel vabal päeval midagi väga tarka ei teinudki. Taaskord vaid rand, filmi vaatamine ja niisama. Kuid käisime ka pildistamas õhtupoolikul. Cala San Vicente on ilus koht vaid pildistamiseks. Muidu kohe üldse ei meeldi seal. Nägime ka mitut kitsekest seal, kes on küll kahjuks väga ära nälginud olemisega, sest neil pole ju seal mägedes süüa midagi.

See siis üks kitseke :P

Laupäevast tänaseni olen siis tööl olnud. Laupäeval olin 15.30-23.30. Õhtune vahetus siis üle pika aja. Oli tore, sest olime Eva ja Mariga kolmekesi. Tšikid baaris ayeahh. Aga mul oli nii kurb, sest kõik läksid Fiesta Romanale Alcudiasse. See oli üks suur fiesta, kus kõik riietusid valgesse nagu vanal ajal roomlased ning seal olid siis erinevad dj-d jne. Igatahes kõva möll oli ja KÕIK läksid sinna. Aga mina ei saanud minna esiteks sellepärast, et me ööbisime Don Pedro hotellis ning teiseks mul oli järgmine päev hommikul töö :( Tuju oli aga siiski hea laupäeval tööl. Tantsisime Eva ja Mariga leti taga show tantse kaasa ja panime valged lilled niisama pähe endale :D Pühapäeval, esmaspäeval ja täna siis hommikused vahetused. Need suhteliselt igavad ja väga palju rahvast pole. Pühapäeval (vist?) oli aga hea ilm. Pilvine ja suur tuul. Tuletas väga Eesti suve meelde ning mulle isegi meeldis. Sellise ilmaga on hea tööl olla, sest pole üldse palav näiteks terrassil laudu koristada. Samas on aga siis nõme see, et paljud kliendid tulevad küsima, et: "kas siin ongi koguaeg selline ilm või?" Nagu kammoon, nalja teete või. See on ju siiski Mallorca ja me oleme lõunas. Siin on heal juhul selline ilm kaks korda kuus. :D Esmaspäeval oli aga eriti naljakas, sest Tomas tuli tööle ja ta oli suht purjus ja jõi veel peale ka. Ta tegi nii haigeid ja labaseid nalju lihtsalt koguaeg, et ma olin terve aeg kõveras. Seda juhtub aga suhteliselt harva, ta muidu ikka suht korralik. Aga naljakas oli siiski. Ta oli veel kuni hilisõhtuni tööl välja. Ma ei kujuta ette, mis ta seal veel võis korda saata. Haha. Huvitav on ka see, et meil praegu siin nii palju prantslasi polegi. Väga palju on juurde tulnud just nimelt sakslasi. Ning samuti on ka rohkem inglasi, mõned ka Belgiast, Taanist, Hollandist, Venemaalt ja mujalt. Olen nii harjunud koguaeg klientidega rääkima prantsuse keeles, kuid tihti siin saab üllatuse osaliseks ning saab hoopis inglise või saksa keelt kuulda, mis on päris hea ikka vahelduseks.

Eile õhtul oli mul kuidagi väga suur peavalu juba enne tööpäeva lõppu ning üldse kuidagi jama tuju. Enamasti ikka sellepärast, et me seal nõmedas Don Pedros peame passima juba niii kaua aega. Ostsin endale pärast tööpäeva ühe siidri ja kummikomme ning vaatasin filmi kuid jäin juba enne kümmet magama endalegi üllatuseks. Kristiina polnud tööltki veel jõudnud, kui ma juba magasin. Seda ei juhtu muidu mitte kunagi. Õnneks tuli Krissu heade uudistega ja ajas mind ka kohe üles. Nimelt saime täna teisipäeval kolida tagasi oma armsasse Panoramicusse. Hetkel küll vaid kolmeks ööks, kuid ASI SEEGI. Hea on ikka kodus olla :D Siin on KÕIK lihtsalt parem - saime hetkel merevaatega toa, toast näeme show-d, paremad töötajad, parem internetiühendus, parem söök, parem õhkkond, saame baarist jooke võtta. Kõik lihtsalt hea ja lilleline hetkel. Muidugi ka see, et linn on kohe lähedal ja saab vajadusel osta vajalikke asju. Läksimegi täna pärast tööd Tiiaga Alcudiasse Müllerisse ja Mercadonasse. Müllerist saab igast head kosmeetikat, ehteid, kreeme jnejne. Mercadona siis tavaline hea toidupood. Alcudias kõndides oli tunne, et oleme kohe tsivilisatsiooni tagasi jõudnud, sest Cala San Vicente on suhteliselt küla ikka. Täna õhtul plaanime siis show-d vaadata, väiksed koksid ehk teha ninf ka natuke Caramelis istuda. Seal pole ikka väga ammu saanud käia - MISS IT! Homme vaba päev lõpuks Krissuga ning pisike plaan veeparki külastada. Loodame, et seekord läheb õnneks :)

Mierda

Selline seis siis praegu, et ilmselgelt ikka veel teises hotellis ja suur tõenäosus, et kuni augustini välja. Väga hull. Meie hotell ei oska ikka üldse planeerida oma asju. Nad ise ei saa mitte mingisugust kasu ju sellest, kui me iga päev sõidame taksoga edasi-tagasi tööle. Iga päev umbes 3-4 taksot ja üks ots maksab 20-22 eurot. Iga kord peame tšeki võtma ja siis hotell maksab tagasi. Aga see on nagu eriti tüütu. Eriti kui tagasi teise hotelli tulles peab tšeki võtma ja näiteks on vaba päev järgmine, siis ei saa nii pea oma raha tagasi. Tõsiselt sakib see värk ikka. Ja siin Cala San Vicentes on küll ilus, aga see on tõsine pommiauk. Bussiliiklus on ka mega kahtlane siit teistesse linnadesse ning üldse kuidagi nagu väga külas elame. Kolmapäeval oli meil vaba päev, algselt ju mõtlesime küll, et kindlasti vaja midagi põnevat teha, kuid lõppude lõpuks olime lihtsalt niisama rannas hommikul Krissuga. Olime umbes 3 tundi ja niiiii palav oli. Päikese käes oli vist isegi kusagil 43-45 kraadi. Pidime kogu aeg vees käima. Aga siin see vetteminek ka natuke keeruline, kuna suhteliselt kivine on. Aga meri ise on siin megahea. Jahedam veidi kui meie oma hotelli juures. Kolmapäeval vaatasin veel niisama filmi ja õhtupoole käisime rannas niisama Krissuga väikest siidrit joomas ja juttu rääkimas. Midagi muud tarka väga ei teinudki. 

Neljapäeval olin tööl hommikul koos Kiku ja Tomasiga. Suhteliselt rahulik tööpäev oli algul, kuid pärastpoole läks suhteliselt kiireks. Eilse päeva jooksul pidasid kaks klienti mind rootslaseks. Ütlesid, et ma näen eriti rootslanna moodi välja. Naljakas. Samuti oli taas väga-väga palav ilm ning terrassil koristamine on päris piinarikas. Aga sain hakkama nagu alati Ja siis mingi pervert vanamees on ka tekkinud hotelli. Tuli mingit haiget rõvedat juttu rääkima: a la su silmad on nii ilusad, oled nagu päikseloojang blabla. Krissut, Gabrielle-i ja kedagi teist oli ka veel piinanud. Hull tüüp, üritasin ignoreerida nii palju kui võimalik. 


Eile õhtul otsustasime aga peole minna. Algselt istusin mina Tiia ja Annaga nende rõdul ja jõime Malibut ja natuke šokolaadilikööri. Siis tulid meie juurde ka Iris, Manu, Krissu, Kiku ja üks Beatriz, kes töötab Don Pedros vastuvõtus. Väga kaua rõdul ei istunudki. Mina tahtsin kohe peole minna, aga teised ei tahtnud väga ja ütlesid, et vara on veel (kuigi kell oli juba 12 läbi). Läksime edasi kohalikku baari Pinarisse. Sinna tuli ka Toni meie hotelli vastuvõtust ning lisaks olid seal ka teised tüdrukud Don Pedro hotellist. Jõime seal ühe sangria ja Malibu-coca. Tahtsime mingi aeg jälle minema hakata klubisse, aga Monika ütles, et ärge minge veel, et vara on endiselt, kuna sinna peole läheb rahvas alles väga hilja. Läksime umbes 2.30 taksot tellima ja enne kolme veidi olime Port de Pollencas klubi ees nimega Chiva's. Mõtlesime siis sisse minna, kuid ülla-ülla - pilet oli 6 eurot. Imestasin väga selle üle, kuna Monika ja teised ei olnud seda meile maininud. Mõtlesime, et me ei taha seda maksta kohe kindlalt. Läksime välja tagasi ootama teisi tüdrukuid - pidid tulema Monika, Lina ja Alexanda. Õues tulid meiega juttu rääkima briti poisikesed. No tõsiselt poisikesed - kõik olid 18-19 aastased ja nägid välja isegi veel nooremad. Ühele poiskesele ütlesin, et mis sa oled mingi 16 või? :D Üks tüüp oli pooleldi soomlane pooleldi britt ning Tiia ja Anna said temaga soome keeles rääkida. Chillisime seal väljas päris kaua, kusagil 45 minutit kindlalt ma arvan. Korra mõtlesime juba, et teised ei tulegi, et pmst lähme koju tagasi või? Suhteliselt feil õhtu oleks olnud sel juhul. Teised aga tulid kusagil 4 ajal. Nad põhimõtteliselt tirisid meid sisse turvadest mööda, kuna nad käivad seal suhteliselt tihti. Nad pole kunagi pileti eest maksnud. Peol oli mega hea muusika - reggaeton, klubimuss, dubi ja drummi ka. Kõik mu lemmikud stiilid. Tantsisime päris palju ja tegime palju pilte. Tore oli. Terve klubi oli põhimõtteliselt britte täis. Kell aga hakkas juba üsna hiliseks minema ja tahtsin ära koju tulla. Läksime Tiia ja Annaga välja ning seal oli jälle kaks briti poisikest. Üks hakkas beatboxi tegema ja teine räppis. See oli üliiiiihea. Nad tegid nagu eriti hästi seda. Siis tahtsid, et meie ka räpiksime veidi. Tiia natuke üritas soome keeles, kuid ma ei hakanud igaks juhuks :D Võtsime takso kuskil kell 6 hommikul ja tulime tagasi hotelli. Päike hakkas juba vaikselt tõusma. Läksin korra veel Tiia ja Anna tuppa rõdule istuma ja Pringleseid sööma :D Need oli päriiis head varahommikul ikka. Nüüd olen kusagil 3 tundi maganud ja kusjuures väga hea on olla. Õnneks ei joonud ka enam pärast klubis ning seetõttu vist ongi nii hea olla. Nüüd peaks varsti randa ka minema ja siis ma ei teagi, mis siin külas veel teha on. Meil ju vaba päev jälle. Lasin ära vahetada Kikuga, muidu oleks pidanud olema mul homme vaba üksinda. Siis oleks veel rohkem siia igavusse ära surnud ma arvan. Koduigatsus ka ikka tuleb ja läheb siin. Eriti sellepärast, et me siin koguaeg peame taksodega sõitma tööle ja tagasi ning siin pole midagi väga teha vahepeal. Loodann, et läheb üle. Kuid samas läheb aeg ka ikka üsna kiiresti. Üle poole juuli on juba läbi ja pool siinolemise aega samuti. (:

Don Pedro hotellis endiselt

Oleme siin hotellis olnud juba 5 ööd ja nüüd ei teagi ausalt öeldes kaua veel olema peame. Algselt oli jutt, et kolmapäeval saame siit ära tulla, aga nüüd enam ei teagi, sest hotelli boss ütles täna, et tema ei tea.. ehk kauemaks. Võimalik, et isegi nädal veel. Noooormaalne. Mulle siin muidu meeldib, ilus on, aga tüütu on sõita tööle ja tagasi taksoga iga päev. Nojah, mis teha. 

Pühapäeval ehk eile oli meil Krissuga koos õnneks vaba päev ja Manul ka. Me läksime üheskoos Port de Pollencasse, mis asub siit Cala San Vicentest vist umbes 10 minuti kaugusel või nii. Käisime seal rannas, shoppamas ja väljas söömas ning niisama jalutamas. Mõnus vaba päev oli üle pika aja. Linn ise on ka väga ilus, Port d'Alcudia moodi, kuid mulle meeldis see isegi rohkem. Seal oli rohkem poode ja asju ning tegin ka oma esimesed suveniiriostud. Sõime baguette-i ja jäätist ning oli niisama tore. Õhtul otsustasime ka väikese pikniku teha hotellis. Avastasime, et me saame hotelli katusele minna. Sinna siis piknikut pidama läksimegi. Päris mõnus oli. Jõime Malibut, ma panin läpakast muusikat, sõime snäkke ja oli niisama chill. Algselt olime neljakesi mina, Manu, Krissu ja Anna. Hiljem tulid aga põhimõtteliselt kõik sinna - Tiia, Gregory, Iris, Gabrielle, Celia, Kiku ning kaks hispaania tüdrukut Don Pedro hotellist. Läksin aga normaalsel ajal juba ära magama - enne ühte, kuna oli vaja hommikuks taas tööle minna.

Tööl olin nii laupäeval kui täna hommikust üksinda - ehk avasin baari. Päris hea vastutusrikas tunne oli :D Mulle isegi meeldis. Nüüdsest läheb loodetavasti ka tagasi normaalsemaks tööl, sest Tomas sai terveks. Kuigi endiselt on Mon puudu, tema vist tuleb tagasi alles augustis. Hispaania keel on mul enda arvates ka juba paremaks läinud ning Mari ütles ka, et on. Saan igapäevaselt seda ikka harjutatud. Tahaks kusjuures isegi Eestisse tagasi minnes seda edasi õppida, sest mulle see ikka väga meeldib. Kolmapäeval meil Krissuga koos taas vaba päev, siis üritame ka midagi põnevat teha. Siin tuleb vabadest päevadest ikka viimast võtta, sest need on need mis jäävad meelde lõppude lõpuks. :)

Homeless people

Mitu päeva ei ole kirjutanud ja paljud asjad ununevad kindlasti ära juba vahepeal, mida tegelikult kirjutada tahtsin. Aga mis seal ikka. Kirjutan siis nii palju, kui meenub. Esmaspäeval oli mul hommik vaba ja käisime Gregoryga Port D’Alcudias. Käisime niisama mõnes poes ja rannas ning rannabaaris mahla joomas. Teisipäeval oli meil aga õnneks tore õhtu. Meil mõlemil Krissuga olid õhtud vabad, kuna algselt pidime Magaluffi minema. Kuid sellest plaanist ei tulnud miskit välja, eks mõni teine kord. Teisipäeval käisime niisama pildistamas, tegime väiksed koksid baaris ning esimest korda käisime Krissuga õhtusel show’l hotellis kaasa tantsimas koos klientide ja entertaineritega. Päris naljakas ja lõbus oli. Pärast istusime veel oma nn teises kodus Caramelis ja päris tore õhtu oli.

Leidsime ilusa koha hotelli lähedal pildistamiseks :)

Kolmapäeval aga siis taas kolimine. Seitsmes kord siis kolitud ja tuba vahetatud nüüd. Kas pole mitte tore. Nagu tõelised kodutud. Oleme siis tagasi Don Pedro hotellis Cala San Vicentes. Seekord pidime kolima kümnekesi, sest hotell on jälle täiesti täis, neil oli 12 tuba puudu. Väga hull. Praegu on üldse lihtsalt täiesti kreisi värk mul tööl. Tomas on juba kolmandat või neljandat päeva haige ning tagatipuks sattus Mon rolleriga õnnetusse ning ei saa kes teab kui kaua tööle tulla. Ta pidi täna lausa operatsioonile minema, sest tal olid näoga tõsised probleemid. Meil on kaks inimest puudu ja terved graafikud vajasid ümber tegemist jälle. Väga väga raske aeg ning kuna hotell on täis, siis see tähendab ka ju topelttööd. Eile oli üldse nii masendav päev, kuigi oli vaba päev. Uskumatu aga tõsi. Kõik asjad ajasid närvi alates sellest kolimisest, töö pärast ja siis veel isiklikud probleemid. Kõik kuidagi kuhjus ja selline jube koduigatsus tuli peale, et väga kurb oli olla eile. Ei tahtnud kedagi ega midagi näha ning vajusin unne juba enne kümmet, mida ma tavaliselt mitte kunagi ei tee. Täna oli tööl küll kiire, kuid tuju on veidikene parem. Kuid koduigatsus on siiski peal. Igatsen tohutult oma musi L

Sin titulo.

Viis nädalat tänasega siin oldud. Aeg läheb kiirelt. Neljapäeval saabus hotelli receptionisse uus töötaja -Manuel, pärit Hispaaniast Cordoba linnast. Väga tore poiss on ning saime teada, et ta on TARTUS käinud ja talle väga meeldis seal. Eriti äge nagu, me Krissuga olime väga üllatunud ja nii äge oli kui ta rääkis, mis kohtades ta seal igal pool käis jne. Õhtul siis tutvusimegi temaga baaris, tegime väiksed koksid ja ajasime niisama juttu. Pärast istusime edasi veel ka natuke Caramelis. Suhteliselt varakult magama ära. Reedel oli mul vaba päev, kuid midagi tarka polnudki nagu teha. Vedelesin rannas nagu ikka, käisin poes, pesin pesu ja niisama tavapärased tegevused. Õhtuks aga plaanisime üle pika aja peole mineku - taaskord siis Port D'Alcudiasse Magicusse. Enne Magicut aga istusime oma baaris ja ilmselgelt ka Caramelis, mis nagu teine kodu juba. Läksime peole koos Krissu, Manueli ning entertainerite Gregory ja Irisega. Pidu oli nagu pidu ikka - enamasti tantsimine. Kuskil enne nelja tulime sealt ära. Mul aga und ei olnud üldse ning oma targa peaga mõtlesin, et läheks hoopis ujuma :D Seda plaani aga ei jõudnudki ellu viia, kuna sattusin tagasi hoopis Carameli, kus olid Mon ja entertainerid Lucie ja Natasha ning veel mõned kliendid. Nendega seal tegime veel Jägermeistri shotte. Polnud üldse hea idee, sest sain magama alles kell 6 hommikul ja see peavalu oli päris hull. Hommikul aga ajasin end suht vara juba üles, et randa minna. Olin eelmine õhtu Caramelis tutvunud ka ühe Toniga, kes kutsus meid paadiga sõitma laupäeva päeval. Ta tuligi meid ise rannast üles otsima ja niisiis läksime Krissu, mina, Manuel ja Lucie koos Toni ja paadi "kapteni" Rafaga Vahemerele. See oli nagu üliiiiiiiiiimõnus! Parim ettevõtmine üldse, mis me siin teinud oleme. Üliilus oli paadiga kaljude vahel ja see tuul juustes...oeh, super lihtsalt! Käisime kaljude vahel veel ujumas ka. Vesi oli lihtsalt nii super läbipaistev ja kaunis. Pole lihtsalt sõnu. Pohmakas kadus ka ära selle sõiduga, nii et väga timm. Imestan ikka ja endiselt iga päev, kuidas inimesed ikka nii sõbralikud ja lahked siin on. Eestis vist ei kutsuks elu sees keegi sind niisama enda paadiga tiirutama. Kahjuks pidin aga poole kuueks tööle ka veel minema, kuid seda ma kohe üldse ei tahtnud. Oleks tahtnud kohe magama keerata. Õnneks aga väga loco tööpäev ei olnud. Kõik sujus normaalselt. Saime eile veel teada ka, et uus poiss tuleb baari tööle. Ta on Bulgaariast pärit ja ta nimi on vist Kiryu või Kikhu vms. Kahtlane nimi igatahes. Õnneks vist tänu sellele uue poisi tulekule on mul võimalus saada mõlemad vabad päevad koos Krissuga, mis on ülihea, sest siis saab trippida ja värki-särki. Hetkel siis kindel see, et kolmapäeval peame Don Pedrosse kolima, kuid keegi ei tea kui kauaks. Ja ma ei tea ka oma järgmise nädala graafikut, mis on väga nõme, sest siis ei saa plaanida midagi ette.

Mõned pildid siis paaditripist. Viimasel pildil ka Toni, kes meid sõitma kutsus. Gracias! :)

Tsükkel läbi...for now

Pühapäevane jalkafinaali aegne tööpäev ei osutunudki väga kiireks. Päris tore oli kaasa elada Hispaaniale. Selline tunne nagu oma kodumaale elaks kaasa juba :D Õhtupoole alustasid siis teised tüdrukud ka valmistuma Julienne'i ärasaatmispeoks. Puhkusid õhupalle, kaunistasid laua, tegid snäkke ja muidugi mina valmistasin shotid ja kokteilid. Liitusin ka teistega pärast tööd ning õhtu kujunes väga-väga lõbusaks. Pärast oma hotelli baaris istumist suundusime edasi Carameli - mina, Lucie, Anna, Tiia, Julienne, Mon ning Caramelis olid ka Pepe, Adrian ja mingi poiss veel, kelle nime ei mäleta. Kahju ainult, et Krissu ei saanud meiega olla, sest ta pidi järgmine päev 9-st juba tööl olema. Pepe ja Adrian valmistasid meile koguaeg kokteile ning valisime ise muusikat. Tantsisime hästi palju ja mega lõbus oli. Õpetasin teistele ka mõned zumba liigutused :D Pidu lõppes minu jaoks kusagil kella kuue ajal hommikul kui päike hakkas juba vaikselt tõusma ja väljas oli valge. Läksime korra Tiiaga ka rannast läbi, et seda ilusat oranžikat taevast vaadata. Kaua ei saanud aga olla, sest päris jahe oli ja suur tuul. Pühapäeval oli ju olnud päev otsa ka päris suur torm, sadas ka vihma ja oli üsna jahedapoolne. Samas oli aga mõnus, kuna tuli kodune Eesti tunne peale (:

Esmaspäeval ärkasin isegi päris vara juba üles (minu jaoks vara - ehk siis lõunasöögi ajaks :D). Käisin korra ka rannas, aga väga hea ilm päevitamiseks ei olnud. Õhtul taaskord tööle. Julienne tuli õhtupoole ka baari hüvasti jätma, kuna varahommikul pidi juba ära lendama. Ma hakkasin isegi kurvastusest nutma. Pablo ja Tomas said mind kõvasti mõnitada :D Aga tõsiselt kurb oli, sest ta on väga-väga tore tüdruk ja hakkasin ka mõtlema sellele, et me ka ise peame ju ära siit minema mingi aeg ja see on ju suht kurb. Muidugi igatsen kodu ka, aga siin ka ikka ülitore olla. Teisipäeval olin hommikul tööl ja see oli ka õnneks siis viimane päev selles seitsmepäevatsüklis. Olime varem otsustanud, et kindlalt teisipäeval peole, kuid me olime Krissuga mõlemad üliväsinud kõikidest nendest tööpäevadest, et tegime oma baaris vaid mõned koksid. Aga tutvusime ka toredate prantsuse klientidega, kellega koos väljas istusime. Osutusid päris toredateks ja nalja sai. Kõik on pärist Lyonist ja kui me ütlesime, et Eestis elab 1,3 miljonit inimest siis nad ütlesid, et isegi nende linnas elab rohkem. Seega Eesti ikka megaväike :D ja ma ütlesin, et Palma on isegi suurem kui Tallinn, siis said nad veel rohkem imestada. Lubasid Eestisse külla tulla veebruaris, haha :D

Täna oli siis lõpuks vaba päev!!! Hommikul saime oma esimese palgatšeki kätte lõpuks ning esimese asjana läksime kohe Alcudiasse Caixa nimelisse panka oma raha järele. Seal läks kõik ladusalt õnneks, ei pidanud kontot tegema. Edasi siis bussile ja Palmasse. Kõigepealt läksime Palma Aquariumisse. Sõitsime esimest korda ka linnaliinibussiga - Aquariumisse sõitis see umbes pool tundi ehk siis päris kaua. No ilmselgelt on ju seal iga 100 meetri tagant peatused, sest tundub, et hispaanlased on nii laisad, et ei viitsi üldse nagu kõndida siin :D Aquariumisse arvasime, et saame tasuta, kuna teised olid öelnud, et näidates oma nimesilti ja öeldes, et töötame hotellis peaks see nii olema. Kahjuks, aga ei olnud - maksime pileti eest 13.50. Lootsime siis, et selle raha eest saame vähemalt põnevaid elamusi. No njetu. Käisime selle kuskil tunni ajaga läbi. Oli küll ilusaid kalu jne, aga ei midagi erilist. Suhteliselt pettumus ja liiga palju raha nõudis. Mõned pildid siia aga siis ikka ka, et näha saaksite :P Pärast läksime shoppama ka ilmselgelt Palmas, sest allahindlused juba. Saime mõningad ostud tehtud-nähtud ja 19-se bussiga tagasi hotelli. Mingi kuulujutt ka liikvel, et peame vist järgmine nädal jälle Don Pedrosse minema ööbima, kuid midagi täpsemalt ei tea veel. Võib-olla kui saame selleks ajaks vabu päevi jälle, siis haume hoopis Magallufi plaane (A).

41 kraadi ning trabajo-trabajo

Oleme nüüd alates kolmapäevast elanud oma hotellis teisel korrusel. Siin umbes sama suur tuba, kuid vannituba pisem, kuid mulle meeldib siin rohkem, sest akna tagant ei veeta kraami koguaeg. See ajas alati hommikuti üles. Kuid jah, peame selle toa loovutama ilmselt homme ja siis kolima tagasi allkorrusele, kus on tegelikud personali magamistoad. Saame vist tagasi selle toa, kus kõige alguses olime. Üks päev mõtlesin, et meil oli mingi 10 päeva jooksul kokku viis erinevat tuba. Nagu kodutud :D Viimased neli päeva olen kõik tööl olnud ja nüüd kolm päeva veel ning kolmapäeval saab puhata - lõpuks. Tööpäevad aga suhteliselt kiirelt jälle läinud. Samas on hotell praegu tühjem ning rahvast nii palju pole, kuid päris mõnus on. Neljapäeval oli segadus ka minu tööle tulemisega. Ärkasin vaevaliselt enne üheksat, et siis 9.30 tööle minna, kuid ennäe selgus, et pidin hoopis õhtul minema. Oijaah, ma oleks saanud ju magada! Aga noh mis seal ikka, rand ootas mind ja varahommikune suplus. Enne kümmet on siin päike veel suhteliselt madalal ning ujumine on lihtsalt eriti kaif ning vesi on nii mõnnnnaaa.. Aga neljapäeval ja reedel oli küll siuke tunne, et nüüd ma olen vist küll kõrbes. Jõhker kuumus, päikese käes oli 41 kraadi ja rannas kella 12-15 ajal oli suhteliselt võimatu olla. Päike lihtsalt kõrvetas nii rängalt, aga vähemalt sai vees end jahutada. Päeval tööl oli ka veidi ränk olla reedel. Terrassil laudu koristades on metsikult palav ning valged lauad peegeldavad näkku nii, et pärast on tunne nagu ma oleksin pime.

Reedel oli muidu ka siin mingisugune tähtis püha hispaanlastel San Pedro/San Pablo, täpselt ei tea kumb või siis olid mõlemad :D Igatahes töökaaslased ütlesid mulle, et pean Pablot õnnitlema. Seda ma siis tegingi ning pidime töö ajal ju ilmselgelt ka selle auks shotte tegema. Siin põhimõtteliselt lihtsalt visatakse sulle nina alla shot (ükskõik kas on hommik, päev, õhtu) ja peab jooma :D Päeva jooksul sain ka teada, et Port D'Alcudias pidi õhtul ilutulestik olema ning sinna siis ka plaanisime tüdrukutega suunduda. Ilutulestik oli nagu MEGA ilus ja ma ei liialda, kui ütlen, et pole varem nii ilusat näinud. Seda lasti rannast ning me olime ise kohe sealsamas. Selline tunne nagu kõik see lendab sulle peale, aga samas nagu üliäge ja võimas. Rahvast oli ka hästi palju kogunenud ja mõnus oli. Pärast käisime veel kuskil Luna Burgeris söömas, kuid sealne baguette oli suht saast. Eile oli ka tööl vaikne päev ning otsustasime Mari ja Moniga pärast tööd Carameli minna istuma. Seal oli päris lõbus. Pepe (Carameli töötaja) pani meile muusikat ja tantsisime seal ja päris chill oli. Magama sain alles umbes pool viis hommikul, kuid suht vara olin juba üleval. Ise ka imestasin :D Täna tuleb ilmselt suhteliselt ulmeline tööpäev, sest jalka finaal Hispaania-Itaalia on ju täna. Huh. Ning täna toimub meil ka Julienne'i ärasaatmispidu. Ta läheb juba teisipäeva varahommikul tagasi Hiinasse. Ainuke jama jälle see, et mina olen kõige kauem tööl. Nagu alati :/ Aga ma ei kurda - baari töötajad on kõige chillimad üldse ning palju ägedaid kliente on ka ning nalja saab. Me gustaaaa :)

Mis siis veel põnevat...aa ja sain ka eile teada alles, et mallorca keel on täiesti erinev hispaania keelest. Koguaeg mõtlesin, et need üsna sarnased, kuid ei. Kui inimesed seda siin ikka räägivad, siis ei saa põhimõtteliselt ühestki sõnast aru. Ja siis olen tippi saanud juunikuus 20 euri. See isegi päris okei, abiks ikka. Palka peaksime ka nüüd kohe varsti saama. Me nüüd päris täpselt ei teagi, kas saame tšeki või peame siiski pangakaardi tegema endale. See kaardi tegemine tundub nagu eriti mõttetu, mille jaoks mul on seda kaheks kuuks vaja? Sularaha oleks ikka etem.

Igatahes pean jälle mainima, et Mallorca = LOVE. Paradiis. Ja juba üks kuu siin? Whaaat? Nii ruttu.

Vabad päevad - Cala San Vicences ja trippimas

Laupäeval pärast tööd õhtul kell 0.00 umbes jõudsime siis taksodega Cala San Vicencesse Don Pedro hotelli, kus pidime ööbima neli ööd. Sinna jõudes võeti meid natuke kahtlaselt vastu. Administraator ütles, et tal on kirjas ainult, et kolm inimest pidi tulema, meid aga oli viis. Õnneks saime seletatud, et peabki olema nii, et kuna üks inimene on üksinda toas ja teised paarikaupa. Saime õnneks oma toad kätte ja kõik lahenes. Me ei ööbinud seal otseselt hotellis vaid kohe hotelli juures olevas kõrvalhoones. Esmapilgul tunduski see koht väga vana ning seal oli imelik lõhn. Samas aga vaade toast oli lihtsalt to die for – mäed ja helesinine meri. Lihtsalt väga ilus. Seal hotellis on äge ka see, et sisened hotelli siis oled tegelikult kohe neljandal korrusel ning pead minema hoopis vastuvõtust alla tubadesse ja restorani jne, sest hotell on mäe otsas. Päris huvitav. Siia jõudes laupäeva õhtul aga olime nii väsinud, et ei jõudnudki väga ringi vaadata ega midagi, vaid läksime Krissuga suht kohe magama, sest järgmine päev oli vaja tagasi Panoramicusse tööle minna. See oli nagu eriti nõme. Õnneks läks tööpäev üsna normaalse kiirusega. Oli vähe huvitavam kui laupäeval, kuid siiski vahepeal oli veidi passimist. Vähemalt ei ole Moniga tööl kunagi igav, sest ta ajab lihtsalt nii haiget juttu kogu aeg. Pärast tööd siis umbes poole kuue ajal läksime koos Krissu ja Julienne’iga tagasi Don Pedrosse. Kuna meid oli nüüd ees ootamas kaks vaba päeva, siis otsustasime õhtu endale mõnusamaks teha. Käisime kõigepealt õhtusöögil. Hotellis oli hea see, et saime restoranist süüa võtta, kuid jama see, et pidime ka sööma minema töötajate ruumi, kuigi me ju ei tööta seal hotellis. Ja no see minek koos söögitaldrikutega sinna söögiruumi – oh my god, täielik labürint, erinevad trepid, käigud, kitsas koridor ning vaata, et veel pead ära ei löö. Uskumatu. Pärast õhtusööki käisime poes ja ostsime õhtuks head paremat juua (loe: kohalik malibu ja ananassimahl) ning Pringlesit ja kummikomme jms:D Tegime mere ja mägede juures väikest piknikku ja tüdrukute õhtut, mis oli nagu üliiiiimõnus ja tore. Meil siin ikka hea seltskond koos. Mängisime igast mänge, et üksteist paremini tundma õppida ja olime niisama. Pärast poole aga saime ka kohalikus baaris Annegreti ja tema töökaaslastega kokku ja jõime ühe õlle. Kõik olid aga üsna väsinud ning umbes kahe ajal läksime ära magama. Peoplaanist ei tulnud midagi välja.

 

Esmaspäev – esimene vaba päev. Otsustasime kohe, et sellest tuleb niisama mõnus rannapäev. Vedelesimegi rannas hommikust kuni lõunasöögini ning meie Krissuga veel ka pärast lõunasööki kuni umbes viieni. Hiljem otsustasime oma plaani hakata ellu viima ja minna autot rentima, kuna teisipäev oli ka ju vaba päev. Mõeldud tehtud saime Don Pedro administraatori abiga endale ka auto renditud siis teisipäeva hommikuks kell 10. See aga tähendas seda, et taaskord jäid meil klubiplaanid ära, kuna hommikul oleks olnud liiga raske (eriti Krissul). Seega tegime esmaspäeva õhtul taas väikse merekalda pikniku ja chillisime niisama tüdrukutega. Panime ka paika järgmise päeva sõidumarsruudi kaardi peal, et hommikul oleks lihtsam.

Teisipäeval kell 10 olime siis autorendi firmas kohal ja saime oma Lancia kätte. Pidime maksma 48 eurot 9 tunni rendi eest koos kindlustusega. Ostsime ka bensu sisse (algul 20 euro eest ja pärast juurde 10 euro eest). Seega meil läks inimese peale kokku rent ja kütus 16 eurot, mis on üsna normaalne. Kõigepealt siis põrutasime Formentorile, mis oli ikka väga ilus koht. See peaks olema Mallorca üks kõige põhjapoolsemaid tippe, kui ma ei eksi. See oli Cala San Vicentele üsna lähedal. Hästi ilus vaade oli seal. Meri oli nii-nii helesinine. 

Edasi otsustasime sõita Sa Calobrasse, mis pidi ka väga ilus koht olema. Sinna sõit oli aga lihtsalt usukumatu. Me sõitsime kogu aeg mägedes ja see tee oli lihtsalt nii käänuline ja üsna korralikult jube ikka. Krissu ikka nii tubli, et ta seal julges sõita. Tee oli veel kahesuunaline ning kui buss ja auto tahtsid üksteisest mööduda, siis see olukord nägi ikka üsna ulmeline välja. Seal pidi sõitma ka kogu aeg umbes 30 km/h. Aga see vaade, mis sealt paistis kogu aeg oli lihtsalt kirjeldamatu. See lihtsalt.. oeh mul pole sõnugi. Tekkis tunne nagu ma poleks ise reaalselt seal vaid vaataks pilte või filmi või midagi sellist, sest see tundus lihtsalt nii uskumatu, et ma siin olen. Vapustav. Ei ole arugi saada, kus meri lõpeb ja kus taevas algab. Kirjeldamatult kaunis lihtsalt. See hetk hakkasin ma Mallorcat veel enam jumaldama. 

Sa Calobrasse kohale jõudes saime aga kohe aru, et oleme jõudnud turistide pärusmaale. Turistide horde oli seal ikka meeletult palju ning rand oli väga kivine ja rahvast täis. Me tegime seal oma hotellist kaasa saadud pikniku ära ning väga palju seal rohkem olla ei tahtnudki. Muidu oli vaade ja kõik väga kaunis kuid rahvamassid on üsna häirivad. Pidime käänulist teed pidi ka veidi tagasi sõitma, et edasi minna Port de Solleri. Sinna jõudes tabas mind äratundmisrõõm, kuna linn oli äravahetamiseni sarnane Port D’Alcudiaga. Armas ja kena rand ning igal pool väikesed poekesed ja väga palju söögikohti. Seal sõime jäätist, tegime väikese jalutuskäigu ning põrutasime edasi Valldemossasse. Sinna jõudes aga avastasime, et ega meil väga palju aega järel enam polegi. Pidime auto ära andma juba kell 19.00. Pärast Valldemossat hakkasimegi tagasiteele asuma, sõitsime tagasi aga peateed pidi, mis tundus superluks ja hea kiire võrreldes siis mägede vahel sõitmisega. Päev oli super tore ja mega ilus. Me gusta mucho aqui!!!

Täna hommikul tulime siis tagasi oma Panoramicusse ehk siis oma koju. Tube meil praegu pole, mis nagu sakiiiib. Ma pean lihtsalt passima seni kuni toa saan. Töö mul alles kell 17.30. Oeh.

Viva España!

Saime eile hommikul ju taas toreda uudise osalisteks, et peame taaskord kolima siis teise hotelli. Selleks korraks on hotelliks Don Pedro, mis asub Cala San Vicentes. Siit on see umbes 14 kilomeetrit vist. Üsna kaugel võrreldes Condes de Alcudia hotelliga, aga mis teha. Seal me siis ööbime 4 ööd alates tänasest kuni kolmapäevani. Superluks on aga see, et meil anti vabaks esmaspäev ja teisipäev ning seal hotellis elavad ja töötavad ka Monika ja Annegret :) Saab esimest korda 2 päeva järjest vabaks, mis tähendab ilmselgelt ohtralt randa ja niisama superchilli!

Mul muudeti põhimõtteliselt kogu töögraafik ära. Seega olin täna hommikuses vahetuses ja olen ka homme. Pärast kahte vaba päeva olen 7 päeva järjest tööl..:/ Loodetavasti elan veel pärast seda! Täna aga on jaanipäev Eestis, mis tähendab mulle põhimõtteliselt seda, et esimest korda elus ei saa grillida ja oma seltskonnaga seda tähistada, mis on natuke jama. Siin muidu ka tähistatakse seda ning selle päeva nimeks on San Juan, kuid me ei saa miskit teha, kuna peame täna öösel pmst kolima ja hommikul kella 9ks tööl olema. Täna siin aga jalkaõhtu Hispaania-Prantsusmaa, mis tähendab, et meie hotellis on hetkel päääris palju rahvast kaasa elamas.

Hispaania poolt siis ilmselgelt. Kõigil baarineiudel lipuvärvides lilled peas. Ayeah!

Pilte

Meie istumine hiiglaslikul rõdul Condes de Alcudia hotellis. Vihma hakkas ka sadama mingi aeg, mis tundus kuidagi uskumatu siin :D

Kuna eile oli vaba päev, siis treatisime ka end veidi Caramelis. Need on spicy nachos. Nii mega head olid!

Kliendid Leedust, kes ütlesid, et ma nende lemmik baaritöötaja. Tegin neile omaloominguga shotte ja kokteile! :D

Ime pisike tuba Condes de Alcudia hotellis. Thank god me oma hotelli tagasi saime :)

Condes de Alcudia 2

Nüüd siis saan edasi kirjutada eilsest. Me saime tüdrukutega siis kokku hotellitoas ja tegime väikest piknikut rõdul, sest Condese hotellis oli lihtsalt niiii suur rõdu, kus oleks võinud lausa pidu panna. Tegime kokse ja üritasime Bailat mängida. Mina selgitasin reegleid inglise keeles teistele, päris naljakas oli isegi. Aga väga kaua ei saanudki mängida, kuna Mon ja tema sõber Carameli töötaja Adrian tulid ka sinna. Nemad eriti inglise keelt ju ei oska, siis polnudki väga mõtet mängida. Läksime aga rõdult hoopis hotelli välibaari, kus me tegelikult vist olla ei tohtinud ma arvan, sest see oli suletud. Aga eks me siis seal istusime umbes viieni hommikul välja. Krissu ja Julienne kustusid juba varem ära. Siinne odav rumm aga just kõikse parem pole. Mul oli mega peavalu täna päev otsa ja siiamaani annab veits tunda, muy malo. Hommikul ärkasin suure ehmatusega musi kõne peale. Pole ju harjunud, et keegi mulle eriti helistab. 10 ajal siis olime juba suht ärkvel, aga voodist ajasime end üles alles umbes 12 ajal. Lootsime, et saame 12.30 süüa lõunat hotellis, aga siis selgus, et lõuna seal algab alles 13.00. Pidime passima seega. Õnneks oli toiduvalik jälle hea ja suur. Pärast lõunat pakkisime siis JÄLLE oma asjad kokku ja jätsime pagasi vastuvõttu ning ise läksime Port D'Alcudia linna peale niisama jalutama ja šoppama koos Krissu ja Julienne'iga. Vägaväga palav ilm oli täna ja kuna peavalu oli ka siis oli veits raske olla, aga sain hakkama :D Siis aga tulime tagasi oma hotelli, kus meid administraator veits närvi ajas oma mõttetute naljade ja kommentaaridega, mis ei ole nagu absoluutselt naljakad. (a la "why you want room? we have no rooms, sleep in the beach") Like seriously, whatever man. Saime endale toa number 1, mis on õnneks täpselt samasugune nagu eelmine, natuke isegi parem, sest meil on kaks öökappi, dušš on normaalsem (ei pritsi nii palju nagu eelmine) ning meil on lisaks veel üks väiksem kapp. See on siis vähemalt hea selle kolimise juures. Ma nagu tõsiselt loodan, et rohkem ei pea kolima, sest äärmiselt tüütu on oma tavaari pakkida. I HATE PACKING.

Mõtlesime, et peaks videoblogi ka tegema, et teised ka saaksid aimu, kus me oleme täpselt ja kuidas siin on jne. Endal ka hea kunagi hiljem vaadata ja meenutada. Kui jõuame, siis teeme täna ehk isegi.

Condes de Alcudia

Mõtlesin, et nüüd ei tule mõnda aega äkki midagi põnevat millest kirjutada, aga võta näpust. Juba esmaspäeva päeval tuli administraator Juan minu juurde, kui netis olin ja ütles, et võib-olla peame me Krissuga oma toa vabastama üheks ööks ja minema teise hotelli. Seda siis seepärast, et hotell on täiesti täis. Mul algul oli nagu, et okei pole hullu. Siis aga jõudis kohale, et see tähendas ju seda, et me peame KÕIK oma asjad kokku pakkima kohvrisse, mis on nagu eriti tüütu ju. Lootsin veel eile, et äkki me ikka ei pea ja kõik on ok. Käisin õhtul tööl ja tööpäev oli jälle väga kiire. Järjekord oli pidevalt taga ja puhkehetke nagu polnudki. Kella ühe ajal sain magama. Hommikul oli juba aga meie ukse alla libistatud kiri, et pöörduksime vastuvõttu. Sealt siis öeldi, et pakkige nüüd kohe otsemaid asjad ja kell 10 peab tuba vaba olema. No selge siis, meil oli ju vaja Krissuga mõlemil tööle ka jõuda hommikul ja siis veel asju pakkida. No ikka väga nõme oli see. Panime siis oma asjad kokku ja jätsime need receptionisse ning läksime tööle. Krissu lõpetas töö juba kell 15, mina olin kuni 17.30-ni. Tööpäev muideks oli „mega huvitav“ hommikul 2 tundi puhastasin terrassil lapiga toole ning enamik päevast otsisin kogu aeg midagi, mida koristada, sest kliente polnud. Pärast tööd siis läksime üheskoos teise hotelli taksoga, Krissu, mina ja Julienne. Siis saime veel teada, et soome tüdrukud on ka juba siin ning nemad juba teist ööd järjest. Hotelliks meil siis Condes de Alcudia, mis asub Port D’Alcudia linnas. Taksosõit siia läks 7 euri, mis tähendab, et väga kaugel see just pole. Hotell on ikka palju-palju suurem kui meie Panoramic. Muidugi kuulub see ka Hi! Hotelsi keti alla. Siin on 9 korrust ja meie oleme kuuendal. Vaade rõdult on minu jaoks veits jube, sest ma kardan ju kõrgust ja see piire siin ees ei tundu just kõige usaldusväärsem. Tuba on muidu ikka väga väike võrreldes meie Panoramicu toaga. Siin on kaks voodit täiesti koos ning vannituppa mahub vaevalt ennast pesema. Ja vannitoa uks, no see on tõsine naljanumber ju. Ukse kõrval on kohe vetsupott ning, et uks kinni läheb seda peab suruma täiesti. Hotell näeb ise ka kuidagi veidi kulunud ja vana välja ning kahtlane lõhn on siin. Vedas meil aga sellega, et saime restoranis õhtusööki süüa ja võtta mida tahame. Pidasime ka plaani, et mis me siin ikka tühja passime niisama, et hakkame õhtul parem jooma :D Käisin koos Annaga poes, ostsin kaks Kopparbergi siidrit! Jah, poes oli seda ja ma lihtsalt PIDIN seda ostma, kuigi üks purk maksis 1.95. Pole hullu, see-eest ostsin ka Krissule liitrise viina ja endale veel liitrise rummi, mis maksid 5.95. Liitrine oli põhimõtteliselt sama hinnaga, mis üks pläsku:D No ilmselge, et võtan ju suurema. Ja ükspäev muidu leidsin meie Alcudia poest ka siidri, mis maksis 0.50 eurot, aga kartsin, et see pole hea ja ostsin vaid ühe purgi. Pärast aga kahetsesin, sest see oli jumala hea õunasiider, mis tuletas kohe Eestit meelde:D Praegu kui kirjutan seda teksti, siis olen üksi siin hotellitoas, joon Kopparbergi ja vaatan hispaaniakeelset jalgpalli. Päris mõnus on isegi. Vaade rõdult on vaade linnale, kõik on tuledes ja ilus ning on kuulda autode liikumist, inimeste hääli jne. Vahelduseks päris mõnus, sest meie hotell on üsna väikeses külakeses, kus suurt ei toimu. Ootan Krissut, et siis varsti teistega kokku saada ja hakata muljetama ja jooke lahendama:D Kolmapäeval vaba päev ka ju ning saab lihtsalt laiselda, võib-olla linna peale minna ning muidugi randa. Port D’Alcudia on väga mõnus linn. Palju ägedam kui meie Alcudia. Siin võiks isegi kauem olla, kui ei peaks tööle minema juba neljapäeval L Kirjutan siia teksti homme juurde ilmselt (praegu ei saa netti postitada, kuna kirjutan toas, kus ju ilmselgelt netti pole ning all fuajees siin polnud pistikut, et ma saaks oma akut laadida, WEIRD).

Hola amigos y amigas

Laupäev oli meil siis peopäev. Teised tüdrukud juba hakkasid varem baaris kokse jooma ja soojendama. Mina olin aga tööl ju kuni poole üheni. Siis anti mulle põhimõtteliselt ainult 5 minutit aega, et end riidesse panna/meikida jne ning otse taksole ja peole. Läksime esialgu uude klubisse nimega Menta, mis pidi äge olema. Kuid ülla-ülla, klubi oli põhimõtteliselt tühi. Mõned tantsud seal tegime ja istusime veidi väljas. Edasi läksime aga siis Magicusse, mis on siis kolmekorruseline klubide kompleks, kus me ka esimesel nädalal käisime. Seekord aga olime seal mingis teises klubis, mille nime ei mäleta. Aga küll seal oli alles rahvast. Ikka vägaa palju, mul mingi hetk viskas veidi üle juba see sagimine ja trügimine. Kuid see-eest muusika oli super ja tantsida sai! Minu lemmikud head zumbalood tulid ka, just got to love those! Tegime mingeid tasuta shotte ka seal jälle, aga muidu ei raatsinud küll ise juua osta, sest koksid on klubis ikka suht kallid :S :D 

Ülemisel pildil mina koos hollandi tüdruku Irisega, kes on ka siis entertainer meie hotellis. Me olime peol umbes poole neljani. Enne nelja juba hotellis ja tudus. Suhteliselt väss oli küll peal. Järgmine päev aga ärkasime juba kell 11 üles ja läksime randa. Mingi aeg aga otsustasime ka Alcudias käia turu peal. Siin turu päevad pühapäev ja teisipäev. Mina olin ammu juba endale tahtnud Mallorca rannarätikut ja lõpuks selle saingi. Great success, sest mul ju polnud rannarätikut, kuna toredad housekeeperid olid minu oma rotti pannud. Arvasid, et see ilmselt hotelli oma, kuna see oli ka valget värvi. Norm. Tegime mõned pildid niisama veel Alcudias ja siis back to hotel ja mina tööle taaskord.  Eile oli ikka suhteliselt kiire päev ka tööl. Järjekord oli baaris taga ikka mingi aeg pidevalt. Eriti enne õhtusööki ja siis jalka poolaja vahepeal. Õnneks aga õhtu oli jälle vaiksem ja sain poole ühe ajal taaskord minema. Ütlesin ka bossile, et naljakas, et ma pole kunagi pidanud olema poole kaheni välja peaaegu. Siis ta nn lohutas mind, et küll need ajad ka tulevad, et kui rohkem noori on hotellis, siis läheb ka ilmselt õhtuti kauem. Praegu lihtsalt liiga palju vanureid. :D 

Päris palavad ilmad on kaa! Eile kõndisime Alcudias siis tekkis tunne nagu oleks kõrbes :D Aga eks need veel kuumemad ilmad on ees. Juulis ju 40 kraadi. Oi jummel. Mul siis täna õhtune vahetus ja homme hommikune vahetus ja siis alles neljapäeva õhtuks kella 17.30-ks tööle. Jei. Hasta luego!

Feliz cumpleaños, Krissu!

Eile oli Krissu sünnipäev ja seetõttu tellisin talle juba nädala algul restoranist tordi. Tore kokk José meisterdas selle siis eilseks valmis ja see oli mingi poole suurem kui ma arvasin. Olen talle väga tänulik igatahes selle eest ja eriti veel selle eest, et eesti keeles oli "Palju õnne, Krissu" peale kirjutatud õigesti!! :D Krissu oli väga üllatunud selle üle igatahes, mistõttu mul ainult hea meel :) Üli maitsev oli ka see ja seda tegelt veel umbes pool alles. Sõime täna rannas ka veel seda. Good life.

Eile oli mul vaba päev ka ja käisin Alcudias, ostsin Krissule sünnipäevaks šampuse ja Malibu. Malibu lahendamiseks läheb ilmselt siis täna õhtul, kuna plaan klubisse minna. Eile istusime ka natukene siis hotelli baaris ja tegime väiksed joogid. Vaatasime entertainerite uut Queeni laulude järgi tehtud show-d ja niisama chill. Järgneval pildil siis meie ägedad töötajad nn tavaolekus :D Vasakul minu armas töökaaslane Mari, keskel minu juhendaja Tomas ning tagapool üks entertainer Rocco.

See on meie hotelli administraator Julienne. Hästi tore tüdruk Hiinast. Kirjutas mulle ja Krissule eile hieroglüüfides meie nimed. Meie olime nii sillas ja imestasime, et kuidas see võimalik on, et keegi neid kirjutada oskab, sest see ju niiii raske. Tema pärisnimi on ka tegelikult Yun Li, aga Julienne-iks sai ta Prantsusmaal, kus ta õpib, kui õpetaja selle nime talle andis, äge. 

Muud põnevat väga hetkel väga polegi. Igapäevane on rannas käimine, kuid praegu tundub nagu pruunemaks ei lähekski. Võtaks nagu tühja, kuigi päike suht kütab. Loodan, et ikka tuleb juurde, sest ma endale tundun veel suht luik (eriti Krissu kõrval, kes on neeeeeger). Meil uus töötaja Eva ka nüüd baaris, kuid temaga mul ei olegi ühtegi sama päeva tööl, sest ta ainult hommikuti. Pole aga hullu, sest ta ka ei räägi põhimõtteliselt sõnagi inglise keelt. Aga eks mul vaikselt see hispaania keel hakkab ka juba paremini välja tulema. Loodan, et paari kuu pärast tuleb juba veel paremini välja. Praegu on hotellis päris palju inimesi ka. Neljapäeval oli suhteliselt kiire tööpäev, mingi hetk oli selline tamp taga, et oleks peaaegu õhtusöögigi ära unustanud. Mõned adminnid ütlesid, et praegu on täismaja hotellis, kuid nagu ei tundu. Kuid mine tea, ehk ongi. Võiks aga rohkem noori kliente ka olla. Mega palju on ikka vanu inimesi. Aga noh eks nad ole ka paljud üsna toredad. See aga jama, et Nelli pidi täna külla tulema, kuid siiski ei klappinud bussiajad :( Lootsime Krissuga just, et saab ehk veel kellegagi eesti keeles muljetada :D kuid eks siis mõni teine kord :)

Ma nüüd kohe varsti tööle ja ehk kirjutan veel midagi lähipäevil, kui miskit põnevat toimub. Päikest!!!

Eile õhtul siis väike chill hotelli juures olevas Carameli baaris. Pildil siis vasakult Krissu, administraator Cristina (läheb kahjuks ära täna), adminn Anna, Magali (vist reisikorraldaja vms), adminn Julienne, entertainer Lucy, mina ja adminn Tiia. Jõime ülihead sangriat ja mojitosid ning niisama lobisesime. Ilmselgelt oli segi läbi hispaania-prantsuse-inglise-soome-eesti keel. 

Spanish water - Sangria