Que pasa?

Bossil on mul kalduvus vahepeal päris palju napsutada ning siis on ta tööl ikka suhteliselt lõbusas meeleolus. No vahepeal ikka liigagi lõbusas. Laupäeval olime siis õhtuses vahetuses Tomasi ja Evaga. Tomas ikka rebis kildu koguaeg, tegime shotte natuke, tantisisme leti taga ning päris naljakas oli :D Kui 23.30 sai all-inclusive läbi siis tegime väikse pausi ja istusime basseini äärele maha. Rääkisime niisama juttu ning tuli jutuks, et ma ei ole kordagi ujunud hotelli basseinis. Siis üks hetk Tomas lihtsalt arvas, et nüüd on vist selleks aeg ja viskas mind sinna sisse. Kõige haigem see, et ju tööriietega ning tööpäev polnud veel läbi ning palju kliente oli ka seal. Ronisin kuidagi välja ja üritasin teda ka lükata, kuid ta liiga suur minu jaoks. Seega hüppas ta ise sisse :D Pidin täiesti läbimärjana tilkudes veel edasi töötama ja baari koristama. Pärast tööpäeva oli meil ka istumine rannas – see oli siis eelkõige Manu jaoks, kes lahkub homme juba Panoramicust tagasi koju L Rannas jõime, ajasime juttu ja niisama. Väga kaua aga ei olnud meie Krissuga, kuna oli vaja hommikul tööle minna.

Pühapäeval pidime üheks ööks tube vahetama jälle. Kuid polnud hullu – mina olin ühe öö Gabrielle’i ja Celia toas ning Krissu vanemate toas. Seega väga suurt kolimist polnud vaja õnneks teha. Aga prantsuse tüdrukute tuba oli aga khm väga räpane. Jube, kahtlane hais, väga segamini, asjad igal pool laiali jne. Tüdrukute kohta ikka väääga must. Väga hea, et ainult üks öö seal. Esmaspäeval saime tagasi oma number 119 toa. See on väga hea tuba. Üks parimaid, mis meil olnud (v.a. muidugi merevaatega tuba). Esmaspäeval hommikune vahetus taas kord ning õhtuseks plaaniks kujunes jälle Manu ärasaatmispidu number 2. Seekord oli plaan ka edasi peole minna. Enne istusime taaskord rannas küünlavalgel, hea seltskond, väiksed joogid ning väga tore oli. Kusagil poole kolme ajal otsustasime minna Magicusse. Enne seda aga väike õnnetus ka ikkagi. Me mõlemad Tiiaga koperdasime trepi peal. Kahtlane, et samal ajal samas kohas :D Tema kukkus põlve veriseks ja katki ning mina lõin oma suure varba ära. Arvasin, et ainult natuke kriimustus vms, kuid tulemus on selline nagu pildilt näha. Valutab ka raibe ikka.

Magicusse läksime mina, Krissu, Tiia, Manu, Toni, Ana ja üks prantsuse klient Simon. Pidu oli päris tore, alguses oli väga hea muusika ja sai palju tantsida. Rahvast oli keskmiselt, aga pole ka imestada, sest siiski esmaspäevane päev. Pärastpoole läks aga muusika ka kuidagi jamaks ning umbes poole viie ajal otsustasime ära tulla. Magicu ees oli ka mingi kaklus ja arusaamatused ning seega ka hea, et ära hakkasime tulema.

Teisipäeval siis vaba päev koos Krissu ja Tiiaga. Hommikul käisime viimast korda Krissu vanematega restoranis lõunat söömas. Saatsime nad bussi peale ära pärast lõunat ning ise läksime ka bussi peale Tiia ja Krissuga ning sõitsime Ca’n Picaforti. See on ka siis üks mereäärne linnake, kus on palju-palju turiste, hotelle, suur rand ning mitmeid suveniiripoode ja restorane. Väga-väga mõnus rand ja vesi oli seal. Vesi oli hästi ilus, puhas ning mitte liiga soe. Just paras. Aga väga-väga palav ilm oli eile. Põhimõtteliselt pidigi kogu aeg vees käima. Pärast randa käisime ka veidi linnakeses suveniiripoodides ringi ning ostsin ka mõned. Suveniirikogu on juba päris suur, kuid vaja ikka veel mõned juurde soetada. Mõtlesime Krissuga, et enne ära tulekut käime veel kord seal linnas neid ostmas.

Hea on see ka, et eilsest on Mon tagasi tööl ning nüüd on meil ilmselt ka õhtuti lihtsam, sest kolme inimesega oli ikka suhteliselt kiire, kuid nüüd õhtuti neli inimest tööl. Kurb on aga see, et paljud hakkavad nüüd järjest lahkuma. Homme lahkub siis Manu, reedel lahkub Gregory ja järgmise nädala lõpus juba Tiia ja Anna L Kahju küll, kuid mis teha. Peab leppima sellega, et see tore aeg siin hakkab järjest järjest lõpupoole jõudma.