Viimane päev ja viimane postitus

Kätte on jõudnud minu viimane päev Mallorcal Panoramicu hotellis. Muidugi pidime algselt minema täna koju, aga kuna Lufthansa lennufirmas toimub mingisugune streikimine, siis meie lend tühistati. Kuid saime uue lennu homseks. Viimased 2 nädalat on ka ikka ilmselgelt ikka meeletu kiirusega läinud. Viimane tööpäev oli minul 3. septembril. Sel päeval ei olnudki aga mingit erilist tunnet, et nüüd siis saabki läbi. Täesti tavaline päev oli. Pärast tööpäevi olid meil siis vabad päevad kuni siiamaani. Muidugi aga ei lastud meil ikka täiesti rahulikult hotellis olla. Pidime siiski minema veel teisipäev vastu kolmapäeva üheks ööks Condes de Alcudia hotelli, kus me ka ööbisime üks kord juunikuus. Teisipäeva hommikul läksime oma kodinatega siis Condesesse ja käisime oma viimastel suveniirishopingutel. Megalt jama ilm oli ka - vihma sadas päris kõvasti. Ja muideks siin oli peaaegu terve nädal aega jutti vihma, tuult ja mitte väga palju soojakraade. See oli suhteliselt uskumatu. Teisipäeva õhtul aga läksime tagasi Panoramicusse, sest Krissu pidi õhtusöögi ajal veel tööl olema ning pärast seda oli meil minu töökaaslase Kiku sünnipäeva väike tähistamine Caramelis. 

Kolmapäeval ärkasime aga varakult ja läksime bussiga Palmasse. Seal said siis tehtud meie viimased vajalikud ostud Eesti jaoks. Varakult oli meil ka juba plaanitud minek Magallufi. Palmast siis sinna edasi ka läksime. Nelli ja Eneli tulid meile bussijaama vastu. Läksime nende hotelli, mis oli ikka kõvasti suurem kui meie oma - 9 korrust. Neid oli tohutult tore näha ja nendega muljetada. Sättisime seal end korda, tegime väiksed koksid, ajasime juttu ja südaöö ajal hakkasime peole liikuma. Meie imestuseks ei olnudki Magalluf midagi nii hullu nagu olime ette kujutanud. Muidugi Nelli ja Eneli ütlesid ka meile, et see põhihooaeg on läbi saanud ja nüüd on seal märksa rahulikum. Käisime seal kahes erinevas baaris/pubis, tantsisime, jõime ja niisama. Kõik oli hulle inglise noori täis. Pärast pidu läksime eluhead kebabi sööma - see oli tõesti THE BEST :D Hommikul aga ärkasime ka üsna varakult ning saime teada, et meie lend oli tühistatud järgmiseks päevaks. Seega hakkasime kohe asju ajama ja uurima, kuna ja kuidas uue lennu saama. Meil just vedas, et me kõik neljakesi olime koos sel hetkel, sest me ju läheme sama lennuga kõik koos tagasi ka. Saime õnneks üsna kiirelt asjad aetud ja suurem paanika oli möödas :D Pärast käisime veel tüdrukutega kohvitamas ja pannkooki söömas ning täitsa mõnus pärastlõuna oli. Meie Krissuga jõudsime pärast bussisõite tagasi hotelli alles eile õhtul poole kaheksa paiku. Siis läksime Carameli oma viimast õhtusööki sööma. Kinkisime ka Carameli töötajatele ühe Vana Tallinna pudeli, sest nad on ülitoredad ning nad meile ikka päris palju tasuta jooke teinud selle aja jooksul. Ühe pudeli kinkisime veel hotelli managerile, minu juhendajale Tomasile ja meie lemmikule töötajale Monile. Mon kinkis meile pehmed mänguloomad :)

Täna oli meil siis viimane päev hotellis niisama lebotamiseks. Otsustasime teha oma viimased rannamõnud ning käisime ka basseinis hullamas. Mina seal esimest korda ujumas :D Siis tegime veel kaasa basseinis AquaGym-i, mis nagu vesiaeroobika. Päris mõnus oli. Pakkisime täna ka asju ning varsti peaks oma kohvreid igaks juhuks üle kaaluma minema, et homme mingeid probleeme ei oleks. Täna õhtul siis ka ilmselt väike istumine Caramelis ja kõigiga hüvasti jätmine. Läheb kindlasti väga kurvaks... :(

Igatahes on see siis minu viimane postitus siia blogisse. Ma loodan, et oli huvitav lugeda. Vabandan, et väga palju postitusi siia enam viimasel ajal ei tulnud. Siiski tahan aga öelda, et see oli tõepoolest minu parim suvi ja ma ei kahetseks siia tulekut mitte mingi hinna eest. Olen tutvunud niivõrd toredate inimestega, õppinud tundma hispaania inimeste kultuuri, õppinud juurde palju-palju hispaania keelt, saanud uue töökogemuse ja palju muud head. See oli tõepoolest suurepärane kogemus, mis jääb terveks eluks meelde väga positiivsena.

Gracias de todo. Nos vemos. Adios!

Kaks nädalat järel

Esiteks vabandused nende ees, kes loodavad siit tihedamini midagi lugeda. Pole enam lihtsalt väga palju midagi uut ja huvitavat kirjutada, sest töö on endiselt sama ja ega enam eriti vabadel päevadel ka miskit väga märkimisväärset pole juhtunud. Ühe korra oleme veel Krissuga peole jõudnud, kuid see oli juba kusagil nädal aega tagasi. Mingi märkimisväärne pidu ka ei olnud - palju tantsimist ja üsna varakult juba koju ära.  Laupäevasel vabal päeval eelmine nädal olime rannas ja õhtul käisime mina, Krissu, Iris ja Tiia Port D'Alcudias hiina restoranis. Ma olin seda juba nii kaua oodanud. Sain lõpuks oma vürtsika roa kätte, mis oli superhea. Pärast söömist käisime niisama rannas istumas ja naistejuttu rääkimas. Väga mõnus chill õhtu oli. Vahepeal tööle vahelduseks on toimunud veel ka üks rannas istumine taaskord, see oli siis esmaspäeval. Lahkus siit reisikorraldaja Magali ning siis tema lahkumise jaoks üks väike istumine taaskord. Teisipäevase vaba päeva konkreetselt magasin maha, ei viitsinud isegi randa minna, mis on päris üllatav minu puhul :D Rand hakkab vaikselt kusjuures juba üle viskama, eriti kui seal tihti üksinda peab käima. Pole kellegagi rääkida ja üsna igavavõitu. Hotellist siis niipalju, et overbookingud on jälle see nädal. Üks öö magasime neljakesi meie toas koos Tiia ja Annaga ning täna öösel taas. Hotell ikka sakib selle koha pealt jube palju, et nad ei suuda ilma overbookinguta toime tulla. Võiks ikka arvestada sellega, et tube napib ja mitte lasta nii sellel juhtuda. Väga vihale ajab ikka see pakkimine ja asjade ümberpaigutamine pidevalt. Eile oli meil ka Krissuga vaba päev ning käisime Port D'Alcudia rannas ratastega. Käisime ka poodides veidi, et Tiiale ja Annale midagi mälestuseks Mallorcalt osta, sest nad lahkuvad homme varahommikul. :( Eile õhtul siis tegime ka viimase õhtusöögi koos väljas Caramelis ning andsime neile meened üle. Päris kurb on ikka, et nad ära lähevad. Nad meil siin parimad sõbrannad ning meil veel kaks nädalat järel ning ei tea, mis me siin tegema hakkame... Töö on nagu ikka kiire-kiire-kiire ilmselgelt täismaja tõttu. Ning mu tööjalanõude talla sisse on märkimisväärselt suur auk tekkinud. Hea seegi, et alles nüüd, sest väga palju tööpäevi enam järel pole, seegaei hakka ka uusi muretsema. Tööriided on ka nagu nad on - mul peaks olema põhimõtteliselt 2 paari pükse ja 2 särki, kui ühel särgil nööp puudu, teisel särgil suitsuauk sees (pole aimugi, kuidas sinna sai :S:S), ühed püksid kitsad ja parandatud külje pealt, teised püksid on enam-vähem OK. Oh jah :D Ei jõua oodata enam seda päeva, kui ma neid riideid enam MITTE IIAL ei pea kandma, sest need on tõsiselt rõvedad ikka. Iga päev ikka panen raske südamega neid selga :D Umbes 8 või 9 tööpäeva veel järel :)

Que pasa?

Bossil on mul kalduvus vahepeal päris palju napsutada ning siis on ta tööl ikka suhteliselt lõbusas meeleolus. No vahepeal ikka liigagi lõbusas. Laupäeval olime siis õhtuses vahetuses Tomasi ja Evaga. Tomas ikka rebis kildu koguaeg, tegime shotte natuke, tantisisme leti taga ning päris naljakas oli :D Kui 23.30 sai all-inclusive läbi siis tegime väikse pausi ja istusime basseini äärele maha. Rääkisime niisama juttu ning tuli jutuks, et ma ei ole kordagi ujunud hotelli basseinis. Siis üks hetk Tomas lihtsalt arvas, et nüüd on vist selleks aeg ja viskas mind sinna sisse. Kõige haigem see, et ju tööriietega ning tööpäev polnud veel läbi ning palju kliente oli ka seal. Ronisin kuidagi välja ja üritasin teda ka lükata, kuid ta liiga suur minu jaoks. Seega hüppas ta ise sisse :D Pidin täiesti läbimärjana tilkudes veel edasi töötama ja baari koristama. Pärast tööpäeva oli meil ka istumine rannas – see oli siis eelkõige Manu jaoks, kes lahkub homme juba Panoramicust tagasi koju L Rannas jõime, ajasime juttu ja niisama. Väga kaua aga ei olnud meie Krissuga, kuna oli vaja hommikul tööle minna.

Pühapäeval pidime üheks ööks tube vahetama jälle. Kuid polnud hullu – mina olin ühe öö Gabrielle’i ja Celia toas ning Krissu vanemate toas. Seega väga suurt kolimist polnud vaja õnneks teha. Aga prantsuse tüdrukute tuba oli aga khm väga räpane. Jube, kahtlane hais, väga segamini, asjad igal pool laiali jne. Tüdrukute kohta ikka väääga must. Väga hea, et ainult üks öö seal. Esmaspäeval saime tagasi oma number 119 toa. See on väga hea tuba. Üks parimaid, mis meil olnud (v.a. muidugi merevaatega tuba). Esmaspäeval hommikune vahetus taas kord ning õhtuseks plaaniks kujunes jälle Manu ärasaatmispidu number 2. Seekord oli plaan ka edasi peole minna. Enne istusime taaskord rannas küünlavalgel, hea seltskond, väiksed joogid ning väga tore oli. Kusagil poole kolme ajal otsustasime minna Magicusse. Enne seda aga väike õnnetus ka ikkagi. Me mõlemad Tiiaga koperdasime trepi peal. Kahtlane, et samal ajal samas kohas :D Tema kukkus põlve veriseks ja katki ning mina lõin oma suure varba ära. Arvasin, et ainult natuke kriimustus vms, kuid tulemus on selline nagu pildilt näha. Valutab ka raibe ikka.

Magicusse läksime mina, Krissu, Tiia, Manu, Toni, Ana ja üks prantsuse klient Simon. Pidu oli päris tore, alguses oli väga hea muusika ja sai palju tantsida. Rahvast oli keskmiselt, aga pole ka imestada, sest siiski esmaspäevane päev. Pärastpoole läks aga muusika ka kuidagi jamaks ning umbes poole viie ajal otsustasime ära tulla. Magicu ees oli ka mingi kaklus ja arusaamatused ning seega ka hea, et ära hakkasime tulema.

Teisipäeval siis vaba päev koos Krissu ja Tiiaga. Hommikul käisime viimast korda Krissu vanematega restoranis lõunat söömas. Saatsime nad bussi peale ära pärast lõunat ning ise läksime ka bussi peale Tiia ja Krissuga ning sõitsime Ca’n Picaforti. See on ka siis üks mereäärne linnake, kus on palju-palju turiste, hotelle, suur rand ning mitmeid suveniiripoode ja restorane. Väga-väga mõnus rand ja vesi oli seal. Vesi oli hästi ilus, puhas ning mitte liiga soe. Just paras. Aga väga-väga palav ilm oli eile. Põhimõtteliselt pidigi kogu aeg vees käima. Pärast randa käisime ka veidi linnakeses suveniiripoodides ringi ning ostsin ka mõned. Suveniirikogu on juba päris suur, kuid vaja ikka veel mõned juurde soetada. Mõtlesime Krissuga, et enne ära tulekut käime veel kord seal linnas neid ostmas.

Hea on see ka, et eilsest on Mon tagasi tööl ning nüüd on meil ilmselt ka õhtuti lihtsam, sest kolme inimesega oli ikka suhteliselt kiire, kuid nüüd õhtuti neli inimest tööl. Kurb on aga see, et paljud hakkavad nüüd järjest lahkuma. Homme lahkub siis Manu, reedel lahkub Gregory ja järgmise nädala lõpus juba Tiia ja Anna L Kahju küll, kuid mis teha. Peab leppima sellega, et see tore aeg siin hakkab järjest järjest lõpupoole jõudma.

No puedo creer que esta es la décima semana aqui!

Sain ka see nädal kaks päeva järjest puhata - teisipäev ja kolmapäev. Päris hea oli. Esmaspäeva õhtul aga läksid kõik magama ja mul polnud üldse und. Seega mis seal ikka - jälle Carameli, seal alati tuttavaid :D Jõin oma lemmikut maasika sangriat. Nämmmm. Ma pean seda raudselt Eestis oma kallitele inimestele valmistama, sest see on lihtsalt THE BEST. Caramelis läks päris kaua jälle välja, kuid mis seal ikka :D Käisime teisipäeval koos  Krissu ja tema vanematega Palmas. Läksime juba päris vara hommikul ning olime kuni kuueni õhtul. Külastasime Porto Pi keskust, mis nagu mingi ulmeliselt suur kaubanduskeskus metsikult heade poodidega. Sealt sai ikka laadungiga asju kokku ostetud...rahast kahju veidi, kuid samas asjade üle õnnelik nagu tavaliselt :D Vabadel päevadel saime ka restoranis süüa nagu kliendid tänu sellele, et Krissu vanemad siin. Päris hea oli, kui teised ka vahetevahel enda järelt koristavad. Kolmapäeval käisime Sant Juani rannas, mis asub meie hotellist kõndides kusagil 20 minuti kaugusel. Uskumatu, aga me ei olnud Krissuga seal varem käinud. Suht mark nagu :D Aga nüüd see ka siis vallutatud. Seal olid enamasti kohalikud koos, kuid päris hea rand. Vees lained ja vesi oli ka veidi jahedam, kui meie hotelli juures. Õhtupoole käisime Krissuga ratastega ka Port D'Alcudias. Ostsime kodustele suveniire ja tavaari. Tööst nii palju, et suhteliselt kiire ikka kogu aeg. Ei paista kusagilt seda, et rahvast hakkab vähemaks jääma. Tundub, et augustikuu tuleb sama kiire, kui juuli. Samas on väga hea, päev läheb ikka ruttu. Nüüd olen ilmselt kuus päeva järjest tööl ka, sest oma kaks vaba päeva sain ära juba see nädal. Võimalik, et alles järgmine kolmapäev vaba, aga pole hullu. Sain kaks õhtust vahetust ka endale selleks nädalaks lõpuks. Need siis reedel ja laupäeval. Postituse pealkirjast siis nii palju, et käes on 10. nädal ning siin olla veel vaid 4 nädalat! Uskumatu...

Tche tcherere...

Hea elu jätkub siiani mõnusalt. Elame juba nädal aega Panoramicus heas toas - teisel korrusel, suur rõdu (kus saaks pmst pidu panna:D), hommikuti on vaikne. Mida veel tahta? Tööl on aga viimasel nädalal suht kiire olnud, aga see on ainult hea, sest siis läheb päev päris kiiresti. Hotellis oli päris palju rahvast, aga täna ja eile läksid ka paljud ära. Hästi toredat rahvast oli, kes täna ära läksid. Kõik tulid tänama ja kallistama ning üldse armsad inimesed :) Kolmapäevasel vabal päeval olin üksinda kahjuks vaba. Seega olin rannas kokku kusagil kuus tundi :D See oli vist küll minu rekord. Aga tundub, et olen ikka samasugune. Minu päevituse limiit on vist juba täis saanud. Neljapäeval oli vaba õhtu ning taas Caramelis istumine. Avastasime seal megahea Pina Colada, mängisime piljardit ja tegime ka väikest tantsu. Caramelis on alati lõbus isegi kui palju rahvast pole. Neljapäeval tuli aga entertainer Natasha minu käest küsima, et kas ma saaksin neid aidata tantsuga. Looks oli siis Gusttavo Lima - Balada Boa ning kuna ma neid samme teadsin, siis tahtsid nad, et õpetaksin neid. Reedel siis pool tunnikest õpetasingi, kuna pole väga keeruline tants. Samal õhtul siis vaatasime show-d ning pärast seda läksime lavale tantsima Krissuga. Kui tuli see lugu, siis mind tiriti kõige ette lavale ning tantsisin seal siis seda tantsu, teised tegid kõik minu järgi ja kõik kliendid vaatasid pealt. Ülilõbus oli ning täna sain päev otsa tööl olles kuulda klientide suust kommentaare selle tantsimise kohta. Aga ainult head ning mul soovitati entertaineriks hakata üldsegi :D Krissu vanemad jõudsid ka eile siia. Nii naljakas, et saab veel kellegagi eesti keeles nüüd rääkida. Mõnus. Nad tõid meile leiba ka! Seda oli üle pika aja nagu eriti hea süüa. Njom-njom. Aga see, et käes on AUGUST tundub täiesti uskumatu. Kaks kuud tõsiselt nagu lennates läinud. Iga päevaga hakkab kohale jõudma, et peame varsti paradiisist lahkuma... Seega peame viimast võtma. Vaja veel autot rentida uuesti ja trippida ning kindlalt Magallufi jõuda.

Wohoo, let's slide

Kolmapäevasel vabal päeval läksimegi Krissuga koos Hidroparki. See oli üks üsna suur veepark, mis asub siis Port D'Alcudias. Seal oli 5 erinevat allalaskmise toru ning mitmeid basseine. Päris suur ja tore koht. Pilet maksis aga 16.50 - me saime isegi soodustuse tänu ühele kupongile. Muidu oleks maksnud umbes 21 eurot. Päris kallis lõbu, aga oli seda väärt. Olime seal kokku umbes viis tundi. Päevitasime ja siis lasime jälle torudest alla. Üks toru, mis asus kõige kõrgemal oli ikka päris äge. Kõik suu ja nägu olid vett täis, kuid mõnus oli :D Vähemalt läks seekord vaba päev asja ette ja ei olnud niisama passimine nagu siin eelnevad korrad on kahjuks välja kujunenud.

Pärast õhtupoole otsustasime ka tüdrukutega minna Carameli pizzat sööma ja niisama istuma. Päris hea rahulik õhtu oli. Istusime ka Tiia ja Anna rõdul nii teisipäeva, kolmapäeva kui ka neljapeäva õhtul, sest neil oli hea vaade sealt otse lavale, et saaks hästi show-d jälgida. Neljapäeval ja reedel olin ka hommikustes vahetustes taas tööpostil. Neljapäeval koos Kiko ja Tomasiga hommikul ning reedel koos Pablo ja Tomasiga. Kuigi hotell peaks suhteliselt täis olema, oli tööd keskmiselt. Ei saaks öelda, et metsikult kiire oli, vahepeal oli ka isegi natuke igav. Samas on sellised tööpäevad head, kuna kiire rabamine väsitab õhtuks liiga palju ära. Reedel ehk eile tulime siis ka tagasi siia Don Pedro hotelli. Tagasi Panoramicusse pühapäeva hommikul. Hetkel pidime ainult mina ja Krissu jääma siia kaheks ööks, sest meil täna vaba päev ning Panoramicus oli vaid üks tuba puudu.

Tahtsime täna hommikul kohe randa minna, kuid päikest ei olnud üldsegi. Seega oleme natuke tublid olnud täna isegi - tulime Krissuga baari internetti natuke praktikapäevikut ja aruannet tegema. Ma ei olnud veel mitte midagi teinud, kuid nüüd siis tegin lõpuks algust. Selle tähtsama osa kirjutamine aga läheb kindlasti väga keeruliseks, sest hotellis ju rahvas ei oska väga palju infot meile inglise keeles anda. Eks näis, mis saab sellest . Krissu sai ka teada paar päeva tagasi, et ta ema koos kasuisaga tuleb siia külla, mis on väga tore :) Tahaks kaaaa, et keegi külla tuleks, kuid kahjuks mitte. :(

Natukeseks ajaks jälle rõõmu :)

Reedesel vabal päeval midagi väga tarka ei teinudki. Taaskord vaid rand, filmi vaatamine ja niisama. Kuid käisime ka pildistamas õhtupoolikul. Cala San Vicente on ilus koht vaid pildistamiseks. Muidu kohe üldse ei meeldi seal. Nägime ka mitut kitsekest seal, kes on küll kahjuks väga ära nälginud olemisega, sest neil pole ju seal mägedes süüa midagi.

See siis üks kitseke :P

Laupäevast tänaseni olen siis tööl olnud. Laupäeval olin 15.30-23.30. Õhtune vahetus siis üle pika aja. Oli tore, sest olime Eva ja Mariga kolmekesi. Tšikid baaris ayeahh. Aga mul oli nii kurb, sest kõik läksid Fiesta Romanale Alcudiasse. See oli üks suur fiesta, kus kõik riietusid valgesse nagu vanal ajal roomlased ning seal olid siis erinevad dj-d jne. Igatahes kõva möll oli ja KÕIK läksid sinna. Aga mina ei saanud minna esiteks sellepärast, et me ööbisime Don Pedro hotellis ning teiseks mul oli järgmine päev hommikul töö :( Tuju oli aga siiski hea laupäeval tööl. Tantsisime Eva ja Mariga leti taga show tantse kaasa ja panime valged lilled niisama pähe endale :D Pühapäeval, esmaspäeval ja täna siis hommikused vahetused. Need suhteliselt igavad ja väga palju rahvast pole. Pühapäeval (vist?) oli aga hea ilm. Pilvine ja suur tuul. Tuletas väga Eesti suve meelde ning mulle isegi meeldis. Sellise ilmaga on hea tööl olla, sest pole üldse palav näiteks terrassil laudu koristada. Samas on aga siis nõme see, et paljud kliendid tulevad küsima, et: "kas siin ongi koguaeg selline ilm või?" Nagu kammoon, nalja teete või. See on ju siiski Mallorca ja me oleme lõunas. Siin on heal juhul selline ilm kaks korda kuus. :D Esmaspäeval oli aga eriti naljakas, sest Tomas tuli tööle ja ta oli suht purjus ja jõi veel peale ka. Ta tegi nii haigeid ja labaseid nalju lihtsalt koguaeg, et ma olin terve aeg kõveras. Seda juhtub aga suhteliselt harva, ta muidu ikka suht korralik. Aga naljakas oli siiski. Ta oli veel kuni hilisõhtuni tööl välja. Ma ei kujuta ette, mis ta seal veel võis korda saata. Haha. Huvitav on ka see, et meil praegu siin nii palju prantslasi polegi. Väga palju on juurde tulnud just nimelt sakslasi. Ning samuti on ka rohkem inglasi, mõned ka Belgiast, Taanist, Hollandist, Venemaalt ja mujalt. Olen nii harjunud koguaeg klientidega rääkima prantsuse keeles, kuid tihti siin saab üllatuse osaliseks ning saab hoopis inglise või saksa keelt kuulda, mis on päris hea ikka vahelduseks.

Eile õhtul oli mul kuidagi väga suur peavalu juba enne tööpäeva lõppu ning üldse kuidagi jama tuju. Enamasti ikka sellepärast, et me seal nõmedas Don Pedros peame passima juba niii kaua aega. Ostsin endale pärast tööpäeva ühe siidri ja kummikomme ning vaatasin filmi kuid jäin juba enne kümmet magama endalegi üllatuseks. Kristiina polnud tööltki veel jõudnud, kui ma juba magasin. Seda ei juhtu muidu mitte kunagi. Õnneks tuli Krissu heade uudistega ja ajas mind ka kohe üles. Nimelt saime täna teisipäeval kolida tagasi oma armsasse Panoramicusse. Hetkel küll vaid kolmeks ööks, kuid ASI SEEGI. Hea on ikka kodus olla :D Siin on KÕIK lihtsalt parem - saime hetkel merevaatega toa, toast näeme show-d, paremad töötajad, parem internetiühendus, parem söök, parem õhkkond, saame baarist jooke võtta. Kõik lihtsalt hea ja lilleline hetkel. Muidugi ka see, et linn on kohe lähedal ja saab vajadusel osta vajalikke asju. Läksimegi täna pärast tööd Tiiaga Alcudiasse Müllerisse ja Mercadonasse. Müllerist saab igast head kosmeetikat, ehteid, kreeme jnejne. Mercadona siis tavaline hea toidupood. Alcudias kõndides oli tunne, et oleme kohe tsivilisatsiooni tagasi jõudnud, sest Cala San Vicente on suhteliselt küla ikka. Täna õhtul plaanime siis show-d vaadata, väiksed koksid ehk teha ninf ka natuke Caramelis istuda. Seal pole ikka väga ammu saanud käia - MISS IT! Homme vaba päev lõpuks Krissuga ning pisike plaan veeparki külastada. Loodame, et seekord läheb õnneks :)

Mierda

Selline seis siis praegu, et ilmselgelt ikka veel teises hotellis ja suur tõenäosus, et kuni augustini välja. Väga hull. Meie hotell ei oska ikka üldse planeerida oma asju. Nad ise ei saa mitte mingisugust kasu ju sellest, kui me iga päev sõidame taksoga edasi-tagasi tööle. Iga päev umbes 3-4 taksot ja üks ots maksab 20-22 eurot. Iga kord peame tšeki võtma ja siis hotell maksab tagasi. Aga see on nagu eriti tüütu. Eriti kui tagasi teise hotelli tulles peab tšeki võtma ja näiteks on vaba päev järgmine, siis ei saa nii pea oma raha tagasi. Tõsiselt sakib see värk ikka. Ja siin Cala San Vicentes on küll ilus, aga see on tõsine pommiauk. Bussiliiklus on ka mega kahtlane siit teistesse linnadesse ning üldse kuidagi nagu väga külas elame. Kolmapäeval oli meil vaba päev, algselt ju mõtlesime küll, et kindlasti vaja midagi põnevat teha, kuid lõppude lõpuks olime lihtsalt niisama rannas hommikul Krissuga. Olime umbes 3 tundi ja niiiii palav oli. Päikese käes oli vist isegi kusagil 43-45 kraadi. Pidime kogu aeg vees käima. Aga siin see vetteminek ka natuke keeruline, kuna suhteliselt kivine on. Aga meri ise on siin megahea. Jahedam veidi kui meie oma hotelli juures. Kolmapäeval vaatasin veel niisama filmi ja õhtupoole käisime rannas niisama Krissuga väikest siidrit joomas ja juttu rääkimas. Midagi muud tarka väga ei teinudki. 

Neljapäeval olin tööl hommikul koos Kiku ja Tomasiga. Suhteliselt rahulik tööpäev oli algul, kuid pärastpoole läks suhteliselt kiireks. Eilse päeva jooksul pidasid kaks klienti mind rootslaseks. Ütlesid, et ma näen eriti rootslanna moodi välja. Naljakas. Samuti oli taas väga-väga palav ilm ning terrassil koristamine on päris piinarikas. Aga sain hakkama nagu alati Ja siis mingi pervert vanamees on ka tekkinud hotelli. Tuli mingit haiget rõvedat juttu rääkima: a la su silmad on nii ilusad, oled nagu päikseloojang blabla. Krissut, Gabrielle-i ja kedagi teist oli ka veel piinanud. Hull tüüp, üritasin ignoreerida nii palju kui võimalik. 


Eile õhtul otsustasime aga peole minna. Algselt istusin mina Tiia ja Annaga nende rõdul ja jõime Malibut ja natuke šokolaadilikööri. Siis tulid meie juurde ka Iris, Manu, Krissu, Kiku ja üks Beatriz, kes töötab Don Pedros vastuvõtus. Väga kaua rõdul ei istunudki. Mina tahtsin kohe peole minna, aga teised ei tahtnud väga ja ütlesid, et vara on veel (kuigi kell oli juba 12 läbi). Läksime edasi kohalikku baari Pinarisse. Sinna tuli ka Toni meie hotelli vastuvõtust ning lisaks olid seal ka teised tüdrukud Don Pedro hotellist. Jõime seal ühe sangria ja Malibu-coca. Tahtsime mingi aeg jälle minema hakata klubisse, aga Monika ütles, et ärge minge veel, et vara on endiselt, kuna sinna peole läheb rahvas alles väga hilja. Läksime umbes 2.30 taksot tellima ja enne kolme veidi olime Port de Pollencas klubi ees nimega Chiva's. Mõtlesime siis sisse minna, kuid ülla-ülla - pilet oli 6 eurot. Imestasin väga selle üle, kuna Monika ja teised ei olnud seda meile maininud. Mõtlesime, et me ei taha seda maksta kohe kindlalt. Läksime välja tagasi ootama teisi tüdrukuid - pidid tulema Monika, Lina ja Alexanda. Õues tulid meiega juttu rääkima briti poisikesed. No tõsiselt poisikesed - kõik olid 18-19 aastased ja nägid välja isegi veel nooremad. Ühele poiskesele ütlesin, et mis sa oled mingi 16 või? :D Üks tüüp oli pooleldi soomlane pooleldi britt ning Tiia ja Anna said temaga soome keeles rääkida. Chillisime seal väljas päris kaua, kusagil 45 minutit kindlalt ma arvan. Korra mõtlesime juba, et teised ei tulegi, et pmst lähme koju tagasi või? Suhteliselt feil õhtu oleks olnud sel juhul. Teised aga tulid kusagil 4 ajal. Nad põhimõtteliselt tirisid meid sisse turvadest mööda, kuna nad käivad seal suhteliselt tihti. Nad pole kunagi pileti eest maksnud. Peol oli mega hea muusika - reggaeton, klubimuss, dubi ja drummi ka. Kõik mu lemmikud stiilid. Tantsisime päris palju ja tegime palju pilte. Tore oli. Terve klubi oli põhimõtteliselt britte täis. Kell aga hakkas juba üsna hiliseks minema ja tahtsin ära koju tulla. Läksime Tiia ja Annaga välja ning seal oli jälle kaks briti poisikest. Üks hakkas beatboxi tegema ja teine räppis. See oli üliiiiihea. Nad tegid nagu eriti hästi seda. Siis tahtsid, et meie ka räpiksime veidi. Tiia natuke üritas soome keeles, kuid ma ei hakanud igaks juhuks :D Võtsime takso kuskil kell 6 hommikul ja tulime tagasi hotelli. Päike hakkas juba vaikselt tõusma. Läksin korra veel Tiia ja Anna tuppa rõdule istuma ja Pringleseid sööma :D Need oli päriiis head varahommikul ikka. Nüüd olen kusagil 3 tundi maganud ja kusjuures väga hea on olla. Õnneks ei joonud ka enam pärast klubis ning seetõttu vist ongi nii hea olla. Nüüd peaks varsti randa ka minema ja siis ma ei teagi, mis siin külas veel teha on. Meil ju vaba päev jälle. Lasin ära vahetada Kikuga, muidu oleks pidanud olema mul homme vaba üksinda. Siis oleks veel rohkem siia igavusse ära surnud ma arvan. Koduigatsus ka ikka tuleb ja läheb siin. Eriti sellepärast, et me siin koguaeg peame taksodega sõitma tööle ja tagasi ning siin pole midagi väga teha vahepeal. Loodann, et läheb üle. Kuid samas läheb aeg ka ikka üsna kiiresti. Üle poole juuli on juba läbi ja pool siinolemise aega samuti. (:

Don Pedro hotellis endiselt

Oleme siin hotellis olnud juba 5 ööd ja nüüd ei teagi ausalt öeldes kaua veel olema peame. Algselt oli jutt, et kolmapäeval saame siit ära tulla, aga nüüd enam ei teagi, sest hotelli boss ütles täna, et tema ei tea.. ehk kauemaks. Võimalik, et isegi nädal veel. Noooormaalne. Mulle siin muidu meeldib, ilus on, aga tüütu on sõita tööle ja tagasi taksoga iga päev. Nojah, mis teha. 

Pühapäeval ehk eile oli meil Krissuga koos õnneks vaba päev ja Manul ka. Me läksime üheskoos Port de Pollencasse, mis asub siit Cala San Vicentest vist umbes 10 minuti kaugusel või nii. Käisime seal rannas, shoppamas ja väljas söömas ning niisama jalutamas. Mõnus vaba päev oli üle pika aja. Linn ise on ka väga ilus, Port d'Alcudia moodi, kuid mulle meeldis see isegi rohkem. Seal oli rohkem poode ja asju ning tegin ka oma esimesed suveniiriostud. Sõime baguette-i ja jäätist ning oli niisama tore. Õhtul otsustasime ka väikese pikniku teha hotellis. Avastasime, et me saame hotelli katusele minna. Sinna siis piknikut pidama läksimegi. Päris mõnus oli. Jõime Malibut, ma panin läpakast muusikat, sõime snäkke ja oli niisama chill. Algselt olime neljakesi mina, Manu, Krissu ja Anna. Hiljem tulid aga põhimõtteliselt kõik sinna - Tiia, Gregory, Iris, Gabrielle, Celia, Kiku ning kaks hispaania tüdrukut Don Pedro hotellist. Läksin aga normaalsel ajal juba ära magama - enne ühte, kuna oli vaja hommikuks taas tööle minna.

Tööl olin nii laupäeval kui täna hommikust üksinda - ehk avasin baari. Päris hea vastutusrikas tunne oli :D Mulle isegi meeldis. Nüüdsest läheb loodetavasti ka tagasi normaalsemaks tööl, sest Tomas sai terveks. Kuigi endiselt on Mon puudu, tema vist tuleb tagasi alles augustis. Hispaania keel on mul enda arvates ka juba paremaks läinud ning Mari ütles ka, et on. Saan igapäevaselt seda ikka harjutatud. Tahaks kusjuures isegi Eestisse tagasi minnes seda edasi õppida, sest mulle see ikka väga meeldib. Kolmapäeval meil Krissuga koos taas vaba päev, siis üritame ka midagi põnevat teha. Siin tuleb vabadest päevadest ikka viimast võtta, sest need on need mis jäävad meelde lõppude lõpuks. :)

Homeless people

Mitu päeva ei ole kirjutanud ja paljud asjad ununevad kindlasti ära juba vahepeal, mida tegelikult kirjutada tahtsin. Aga mis seal ikka. Kirjutan siis nii palju, kui meenub. Esmaspäeval oli mul hommik vaba ja käisime Gregoryga Port D’Alcudias. Käisime niisama mõnes poes ja rannas ning rannabaaris mahla joomas. Teisipäeval oli meil aga õnneks tore õhtu. Meil mõlemil Krissuga olid õhtud vabad, kuna algselt pidime Magaluffi minema. Kuid sellest plaanist ei tulnud miskit välja, eks mõni teine kord. Teisipäeval käisime niisama pildistamas, tegime väiksed koksid baaris ning esimest korda käisime Krissuga õhtusel show’l hotellis kaasa tantsimas koos klientide ja entertaineritega. Päris naljakas ja lõbus oli. Pärast istusime veel oma nn teises kodus Caramelis ja päris tore õhtu oli.

Leidsime ilusa koha hotelli lähedal pildistamiseks :)

Kolmapäeval aga siis taas kolimine. Seitsmes kord siis kolitud ja tuba vahetatud nüüd. Kas pole mitte tore. Nagu tõelised kodutud. Oleme siis tagasi Don Pedro hotellis Cala San Vicentes. Seekord pidime kolima kümnekesi, sest hotell on jälle täiesti täis, neil oli 12 tuba puudu. Väga hull. Praegu on üldse lihtsalt täiesti kreisi värk mul tööl. Tomas on juba kolmandat või neljandat päeva haige ning tagatipuks sattus Mon rolleriga õnnetusse ning ei saa kes teab kui kaua tööle tulla. Ta pidi täna lausa operatsioonile minema, sest tal olid näoga tõsised probleemid. Meil on kaks inimest puudu ja terved graafikud vajasid ümber tegemist jälle. Väga väga raske aeg ning kuna hotell on täis, siis see tähendab ka ju topelttööd. Eile oli üldse nii masendav päev, kuigi oli vaba päev. Uskumatu aga tõsi. Kõik asjad ajasid närvi alates sellest kolimisest, töö pärast ja siis veel isiklikud probleemid. Kõik kuidagi kuhjus ja selline jube koduigatsus tuli peale, et väga kurb oli olla eile. Ei tahtnud kedagi ega midagi näha ning vajusin unne juba enne kümmet, mida ma tavaliselt mitte kunagi ei tee. Täna oli tööl küll kiire, kuid tuju on veidikene parem. Kuid koduigatsus on siiski peal. Igatsen tohutult oma musi L