Wohoo, let's slide

Kolmapäevasel vabal päeval läksimegi Krissuga koos Hidroparki. See oli üks üsna suur veepark, mis asub siis Port D'Alcudias. Seal oli 5 erinevat allalaskmise toru ning mitmeid basseine. Päris suur ja tore koht. Pilet maksis aga 16.50 - me saime isegi soodustuse tänu ühele kupongile. Muidu oleks maksnud umbes 21 eurot. Päris kallis lõbu, aga oli seda väärt. Olime seal kokku umbes viis tundi. Päevitasime ja siis lasime jälle torudest alla. Üks toru, mis asus kõige kõrgemal oli ikka päris äge. Kõik suu ja nägu olid vett täis, kuid mõnus oli :D Vähemalt läks seekord vaba päev asja ette ja ei olnud niisama passimine nagu siin eelnevad korrad on kahjuks välja kujunenud.

Pärast õhtupoole otsustasime ka tüdrukutega minna Carameli pizzat sööma ja niisama istuma. Päris hea rahulik õhtu oli. Istusime ka Tiia ja Anna rõdul nii teisipäeva, kolmapäeva kui ka neljapeäva õhtul, sest neil oli hea vaade sealt otse lavale, et saaks hästi show-d jälgida. Neljapäeval ja reedel olin ka hommikustes vahetustes taas tööpostil. Neljapäeval koos Kiko ja Tomasiga hommikul ning reedel koos Pablo ja Tomasiga. Kuigi hotell peaks suhteliselt täis olema, oli tööd keskmiselt. Ei saaks öelda, et metsikult kiire oli, vahepeal oli ka isegi natuke igav. Samas on sellised tööpäevad head, kuna kiire rabamine väsitab õhtuks liiga palju ära. Reedel ehk eile tulime siis ka tagasi siia Don Pedro hotelli. Tagasi Panoramicusse pühapäeva hommikul. Hetkel pidime ainult mina ja Krissu jääma siia kaheks ööks, sest meil täna vaba päev ning Panoramicus oli vaid üks tuba puudu.

Tahtsime täna hommikul kohe randa minna, kuid päikest ei olnud üldsegi. Seega oleme natuke tublid olnud täna isegi - tulime Krissuga baari internetti natuke praktikapäevikut ja aruannet tegema. Ma ei olnud veel mitte midagi teinud, kuid nüüd siis tegin lõpuks algust. Selle tähtsama osa kirjutamine aga läheb kindlasti väga keeruliseks, sest hotellis ju rahvas ei oska väga palju infot meile inglise keeles anda. Eks näis, mis saab sellest . Krissu sai ka teada paar päeva tagasi, et ta ema koos kasuisaga tuleb siia külla, mis on väga tore :) Tahaks kaaaa, et keegi külla tuleks, kuid kahjuks mitte. :(

Natukeseks ajaks jälle rõõmu :)

Reedesel vabal päeval midagi väga tarka ei teinudki. Taaskord vaid rand, filmi vaatamine ja niisama. Kuid käisime ka pildistamas õhtupoolikul. Cala San Vicente on ilus koht vaid pildistamiseks. Muidu kohe üldse ei meeldi seal. Nägime ka mitut kitsekest seal, kes on küll kahjuks väga ära nälginud olemisega, sest neil pole ju seal mägedes süüa midagi.

See siis üks kitseke :P

Laupäevast tänaseni olen siis tööl olnud. Laupäeval olin 15.30-23.30. Õhtune vahetus siis üle pika aja. Oli tore, sest olime Eva ja Mariga kolmekesi. Tšikid baaris ayeahh. Aga mul oli nii kurb, sest kõik läksid Fiesta Romanale Alcudiasse. See oli üks suur fiesta, kus kõik riietusid valgesse nagu vanal ajal roomlased ning seal olid siis erinevad dj-d jne. Igatahes kõva möll oli ja KÕIK läksid sinna. Aga mina ei saanud minna esiteks sellepärast, et me ööbisime Don Pedro hotellis ning teiseks mul oli järgmine päev hommikul töö :( Tuju oli aga siiski hea laupäeval tööl. Tantsisime Eva ja Mariga leti taga show tantse kaasa ja panime valged lilled niisama pähe endale :D Pühapäeval, esmaspäeval ja täna siis hommikused vahetused. Need suhteliselt igavad ja väga palju rahvast pole. Pühapäeval (vist?) oli aga hea ilm. Pilvine ja suur tuul. Tuletas väga Eesti suve meelde ning mulle isegi meeldis. Sellise ilmaga on hea tööl olla, sest pole üldse palav näiteks terrassil laudu koristada. Samas on aga siis nõme see, et paljud kliendid tulevad küsima, et: "kas siin ongi koguaeg selline ilm või?" Nagu kammoon, nalja teete või. See on ju siiski Mallorca ja me oleme lõunas. Siin on heal juhul selline ilm kaks korda kuus. :D Esmaspäeval oli aga eriti naljakas, sest Tomas tuli tööle ja ta oli suht purjus ja jõi veel peale ka. Ta tegi nii haigeid ja labaseid nalju lihtsalt koguaeg, et ma olin terve aeg kõveras. Seda juhtub aga suhteliselt harva, ta muidu ikka suht korralik. Aga naljakas oli siiski. Ta oli veel kuni hilisõhtuni tööl välja. Ma ei kujuta ette, mis ta seal veel võis korda saata. Haha. Huvitav on ka see, et meil praegu siin nii palju prantslasi polegi. Väga palju on juurde tulnud just nimelt sakslasi. Ning samuti on ka rohkem inglasi, mõned ka Belgiast, Taanist, Hollandist, Venemaalt ja mujalt. Olen nii harjunud koguaeg klientidega rääkima prantsuse keeles, kuid tihti siin saab üllatuse osaliseks ning saab hoopis inglise või saksa keelt kuulda, mis on päris hea ikka vahelduseks.

Eile õhtul oli mul kuidagi väga suur peavalu juba enne tööpäeva lõppu ning üldse kuidagi jama tuju. Enamasti ikka sellepärast, et me seal nõmedas Don Pedros peame passima juba niii kaua aega. Ostsin endale pärast tööpäeva ühe siidri ja kummikomme ning vaatasin filmi kuid jäin juba enne kümmet magama endalegi üllatuseks. Kristiina polnud tööltki veel jõudnud, kui ma juba magasin. Seda ei juhtu muidu mitte kunagi. Õnneks tuli Krissu heade uudistega ja ajas mind ka kohe üles. Nimelt saime täna teisipäeval kolida tagasi oma armsasse Panoramicusse. Hetkel küll vaid kolmeks ööks, kuid ASI SEEGI. Hea on ikka kodus olla :D Siin on KÕIK lihtsalt parem - saime hetkel merevaatega toa, toast näeme show-d, paremad töötajad, parem internetiühendus, parem söök, parem õhkkond, saame baarist jooke võtta. Kõik lihtsalt hea ja lilleline hetkel. Muidugi ka see, et linn on kohe lähedal ja saab vajadusel osta vajalikke asju. Läksimegi täna pärast tööd Tiiaga Alcudiasse Müllerisse ja Mercadonasse. Müllerist saab igast head kosmeetikat, ehteid, kreeme jnejne. Mercadona siis tavaline hea toidupood. Alcudias kõndides oli tunne, et oleme kohe tsivilisatsiooni tagasi jõudnud, sest Cala San Vicente on suhteliselt küla ikka. Täna õhtul plaanime siis show-d vaadata, väiksed koksid ehk teha ninf ka natuke Caramelis istuda. Seal pole ikka väga ammu saanud käia - MISS IT! Homme vaba päev lõpuks Krissuga ning pisike plaan veeparki külastada. Loodame, et seekord läheb õnneks :)

Mierda

Selline seis siis praegu, et ilmselgelt ikka veel teises hotellis ja suur tõenäosus, et kuni augustini välja. Väga hull. Meie hotell ei oska ikka üldse planeerida oma asju. Nad ise ei saa mitte mingisugust kasu ju sellest, kui me iga päev sõidame taksoga edasi-tagasi tööle. Iga päev umbes 3-4 taksot ja üks ots maksab 20-22 eurot. Iga kord peame tšeki võtma ja siis hotell maksab tagasi. Aga see on nagu eriti tüütu. Eriti kui tagasi teise hotelli tulles peab tšeki võtma ja näiteks on vaba päev järgmine, siis ei saa nii pea oma raha tagasi. Tõsiselt sakib see värk ikka. Ja siin Cala San Vicentes on küll ilus, aga see on tõsine pommiauk. Bussiliiklus on ka mega kahtlane siit teistesse linnadesse ning üldse kuidagi nagu väga külas elame. Kolmapäeval oli meil vaba päev, algselt ju mõtlesime küll, et kindlasti vaja midagi põnevat teha, kuid lõppude lõpuks olime lihtsalt niisama rannas hommikul Krissuga. Olime umbes 3 tundi ja niiiii palav oli. Päikese käes oli vist isegi kusagil 43-45 kraadi. Pidime kogu aeg vees käima. Aga siin see vetteminek ka natuke keeruline, kuna suhteliselt kivine on. Aga meri ise on siin megahea. Jahedam veidi kui meie oma hotelli juures. Kolmapäeval vaatasin veel niisama filmi ja õhtupoole käisime rannas niisama Krissuga väikest siidrit joomas ja juttu rääkimas. Midagi muud tarka väga ei teinudki. 

Neljapäeval olin tööl hommikul koos Kiku ja Tomasiga. Suhteliselt rahulik tööpäev oli algul, kuid pärastpoole läks suhteliselt kiireks. Eilse päeva jooksul pidasid kaks klienti mind rootslaseks. Ütlesid, et ma näen eriti rootslanna moodi välja. Naljakas. Samuti oli taas väga-väga palav ilm ning terrassil koristamine on päris piinarikas. Aga sain hakkama nagu alati Ja siis mingi pervert vanamees on ka tekkinud hotelli. Tuli mingit haiget rõvedat juttu rääkima: a la su silmad on nii ilusad, oled nagu päikseloojang blabla. Krissut, Gabrielle-i ja kedagi teist oli ka veel piinanud. Hull tüüp, üritasin ignoreerida nii palju kui võimalik. 


Eile õhtul otsustasime aga peole minna. Algselt istusin mina Tiia ja Annaga nende rõdul ja jõime Malibut ja natuke šokolaadilikööri. Siis tulid meie juurde ka Iris, Manu, Krissu, Kiku ja üks Beatriz, kes töötab Don Pedros vastuvõtus. Väga kaua rõdul ei istunudki. Mina tahtsin kohe peole minna, aga teised ei tahtnud väga ja ütlesid, et vara on veel (kuigi kell oli juba 12 läbi). Läksime edasi kohalikku baari Pinarisse. Sinna tuli ka Toni meie hotelli vastuvõtust ning lisaks olid seal ka teised tüdrukud Don Pedro hotellist. Jõime seal ühe sangria ja Malibu-coca. Tahtsime mingi aeg jälle minema hakata klubisse, aga Monika ütles, et ärge minge veel, et vara on endiselt, kuna sinna peole läheb rahvas alles väga hilja. Läksime umbes 2.30 taksot tellima ja enne kolme veidi olime Port de Pollencas klubi ees nimega Chiva's. Mõtlesime siis sisse minna, kuid ülla-ülla - pilet oli 6 eurot. Imestasin väga selle üle, kuna Monika ja teised ei olnud seda meile maininud. Mõtlesime, et me ei taha seda maksta kohe kindlalt. Läksime välja tagasi ootama teisi tüdrukuid - pidid tulema Monika, Lina ja Alexanda. Õues tulid meiega juttu rääkima briti poisikesed. No tõsiselt poisikesed - kõik olid 18-19 aastased ja nägid välja isegi veel nooremad. Ühele poiskesele ütlesin, et mis sa oled mingi 16 või? :D Üks tüüp oli pooleldi soomlane pooleldi britt ning Tiia ja Anna said temaga soome keeles rääkida. Chillisime seal väljas päris kaua, kusagil 45 minutit kindlalt ma arvan. Korra mõtlesime juba, et teised ei tulegi, et pmst lähme koju tagasi või? Suhteliselt feil õhtu oleks olnud sel juhul. Teised aga tulid kusagil 4 ajal. Nad põhimõtteliselt tirisid meid sisse turvadest mööda, kuna nad käivad seal suhteliselt tihti. Nad pole kunagi pileti eest maksnud. Peol oli mega hea muusika - reggaeton, klubimuss, dubi ja drummi ka. Kõik mu lemmikud stiilid. Tantsisime päris palju ja tegime palju pilte. Tore oli. Terve klubi oli põhimõtteliselt britte täis. Kell aga hakkas juba üsna hiliseks minema ja tahtsin ära koju tulla. Läksime Tiia ja Annaga välja ning seal oli jälle kaks briti poisikest. Üks hakkas beatboxi tegema ja teine räppis. See oli üliiiiihea. Nad tegid nagu eriti hästi seda. Siis tahtsid, et meie ka räpiksime veidi. Tiia natuke üritas soome keeles, kuid ma ei hakanud igaks juhuks :D Võtsime takso kuskil kell 6 hommikul ja tulime tagasi hotelli. Päike hakkas juba vaikselt tõusma. Läksin korra veel Tiia ja Anna tuppa rõdule istuma ja Pringleseid sööma :D Need oli päriiis head varahommikul ikka. Nüüd olen kusagil 3 tundi maganud ja kusjuures väga hea on olla. Õnneks ei joonud ka enam pärast klubis ning seetõttu vist ongi nii hea olla. Nüüd peaks varsti randa ka minema ja siis ma ei teagi, mis siin külas veel teha on. Meil ju vaba päev jälle. Lasin ära vahetada Kikuga, muidu oleks pidanud olema mul homme vaba üksinda. Siis oleks veel rohkem siia igavusse ära surnud ma arvan. Koduigatsus ka ikka tuleb ja läheb siin. Eriti sellepärast, et me siin koguaeg peame taksodega sõitma tööle ja tagasi ning siin pole midagi väga teha vahepeal. Loodann, et läheb üle. Kuid samas läheb aeg ka ikka üsna kiiresti. Üle poole juuli on juba läbi ja pool siinolemise aega samuti. (:

Don Pedro hotellis endiselt

Oleme siin hotellis olnud juba 5 ööd ja nüüd ei teagi ausalt öeldes kaua veel olema peame. Algselt oli jutt, et kolmapäeval saame siit ära tulla, aga nüüd enam ei teagi, sest hotelli boss ütles täna, et tema ei tea.. ehk kauemaks. Võimalik, et isegi nädal veel. Noooormaalne. Mulle siin muidu meeldib, ilus on, aga tüütu on sõita tööle ja tagasi taksoga iga päev. Nojah, mis teha. 

Pühapäeval ehk eile oli meil Krissuga koos õnneks vaba päev ja Manul ka. Me läksime üheskoos Port de Pollencasse, mis asub siit Cala San Vicentest vist umbes 10 minuti kaugusel või nii. Käisime seal rannas, shoppamas ja väljas söömas ning niisama jalutamas. Mõnus vaba päev oli üle pika aja. Linn ise on ka väga ilus, Port d'Alcudia moodi, kuid mulle meeldis see isegi rohkem. Seal oli rohkem poode ja asju ning tegin ka oma esimesed suveniiriostud. Sõime baguette-i ja jäätist ning oli niisama tore. Õhtul otsustasime ka väikese pikniku teha hotellis. Avastasime, et me saame hotelli katusele minna. Sinna siis piknikut pidama läksimegi. Päris mõnus oli. Jõime Malibut, ma panin läpakast muusikat, sõime snäkke ja oli niisama chill. Algselt olime neljakesi mina, Manu, Krissu ja Anna. Hiljem tulid aga põhimõtteliselt kõik sinna - Tiia, Gregory, Iris, Gabrielle, Celia, Kiku ning kaks hispaania tüdrukut Don Pedro hotellist. Läksin aga normaalsel ajal juba ära magama - enne ühte, kuna oli vaja hommikuks taas tööle minna.

Tööl olin nii laupäeval kui täna hommikust üksinda - ehk avasin baari. Päris hea vastutusrikas tunne oli :D Mulle isegi meeldis. Nüüdsest läheb loodetavasti ka tagasi normaalsemaks tööl, sest Tomas sai terveks. Kuigi endiselt on Mon puudu, tema vist tuleb tagasi alles augustis. Hispaania keel on mul enda arvates ka juba paremaks läinud ning Mari ütles ka, et on. Saan igapäevaselt seda ikka harjutatud. Tahaks kusjuures isegi Eestisse tagasi minnes seda edasi õppida, sest mulle see ikka väga meeldib. Kolmapäeval meil Krissuga koos taas vaba päev, siis üritame ka midagi põnevat teha. Siin tuleb vabadest päevadest ikka viimast võtta, sest need on need mis jäävad meelde lõppude lõpuks. :)

Homeless people

Mitu päeva ei ole kirjutanud ja paljud asjad ununevad kindlasti ära juba vahepeal, mida tegelikult kirjutada tahtsin. Aga mis seal ikka. Kirjutan siis nii palju, kui meenub. Esmaspäeval oli mul hommik vaba ja käisime Gregoryga Port D’Alcudias. Käisime niisama mõnes poes ja rannas ning rannabaaris mahla joomas. Teisipäeval oli meil aga õnneks tore õhtu. Meil mõlemil Krissuga olid õhtud vabad, kuna algselt pidime Magaluffi minema. Kuid sellest plaanist ei tulnud miskit välja, eks mõni teine kord. Teisipäeval käisime niisama pildistamas, tegime väiksed koksid baaris ning esimest korda käisime Krissuga õhtusel show’l hotellis kaasa tantsimas koos klientide ja entertaineritega. Päris naljakas ja lõbus oli. Pärast istusime veel oma nn teises kodus Caramelis ja päris tore õhtu oli.

Leidsime ilusa koha hotelli lähedal pildistamiseks :)

Kolmapäeval aga siis taas kolimine. Seitsmes kord siis kolitud ja tuba vahetatud nüüd. Kas pole mitte tore. Nagu tõelised kodutud. Oleme siis tagasi Don Pedro hotellis Cala San Vicentes. Seekord pidime kolima kümnekesi, sest hotell on jälle täiesti täis, neil oli 12 tuba puudu. Väga hull. Praegu on üldse lihtsalt täiesti kreisi värk mul tööl. Tomas on juba kolmandat või neljandat päeva haige ning tagatipuks sattus Mon rolleriga õnnetusse ning ei saa kes teab kui kaua tööle tulla. Ta pidi täna lausa operatsioonile minema, sest tal olid näoga tõsised probleemid. Meil on kaks inimest puudu ja terved graafikud vajasid ümber tegemist jälle. Väga väga raske aeg ning kuna hotell on täis, siis see tähendab ka ju topelttööd. Eile oli üldse nii masendav päev, kuigi oli vaba päev. Uskumatu aga tõsi. Kõik asjad ajasid närvi alates sellest kolimisest, töö pärast ja siis veel isiklikud probleemid. Kõik kuidagi kuhjus ja selline jube koduigatsus tuli peale, et väga kurb oli olla eile. Ei tahtnud kedagi ega midagi näha ning vajusin unne juba enne kümmet, mida ma tavaliselt mitte kunagi ei tee. Täna oli tööl küll kiire, kuid tuju on veidikene parem. Kuid koduigatsus on siiski peal. Igatsen tohutult oma musi L

Sin titulo.

Viis nädalat tänasega siin oldud. Aeg läheb kiirelt. Neljapäeval saabus hotelli receptionisse uus töötaja -Manuel, pärit Hispaaniast Cordoba linnast. Väga tore poiss on ning saime teada, et ta on TARTUS käinud ja talle väga meeldis seal. Eriti äge nagu, me Krissuga olime väga üllatunud ja nii äge oli kui ta rääkis, mis kohtades ta seal igal pool käis jne. Õhtul siis tutvusimegi temaga baaris, tegime väiksed koksid ja ajasime niisama juttu. Pärast istusime edasi veel ka natuke Caramelis. Suhteliselt varakult magama ära. Reedel oli mul vaba päev, kuid midagi tarka polnudki nagu teha. Vedelesin rannas nagu ikka, käisin poes, pesin pesu ja niisama tavapärased tegevused. Õhtuks aga plaanisime üle pika aja peole mineku - taaskord siis Port D'Alcudiasse Magicusse. Enne Magicut aga istusime oma baaris ja ilmselgelt ka Caramelis, mis nagu teine kodu juba. Läksime peole koos Krissu, Manueli ning entertainerite Gregory ja Irisega. Pidu oli nagu pidu ikka - enamasti tantsimine. Kuskil enne nelja tulime sealt ära. Mul aga und ei olnud üldse ning oma targa peaga mõtlesin, et läheks hoopis ujuma :D Seda plaani aga ei jõudnudki ellu viia, kuna sattusin tagasi hoopis Carameli, kus olid Mon ja entertainerid Lucie ja Natasha ning veel mõned kliendid. Nendega seal tegime veel Jägermeistri shotte. Polnud üldse hea idee, sest sain magama alles kell 6 hommikul ja see peavalu oli päris hull. Hommikul aga ajasin end suht vara juba üles, et randa minna. Olin eelmine õhtu Caramelis tutvunud ka ühe Toniga, kes kutsus meid paadiga sõitma laupäeva päeval. Ta tuligi meid ise rannast üles otsima ja niisiis läksime Krissu, mina, Manuel ja Lucie koos Toni ja paadi "kapteni" Rafaga Vahemerele. See oli nagu üliiiiiiiiiimõnus! Parim ettevõtmine üldse, mis me siin teinud oleme. Üliilus oli paadiga kaljude vahel ja see tuul juustes...oeh, super lihtsalt! Käisime kaljude vahel veel ujumas ka. Vesi oli lihtsalt nii super läbipaistev ja kaunis. Pole lihtsalt sõnu. Pohmakas kadus ka ära selle sõiduga, nii et väga timm. Imestan ikka ja endiselt iga päev, kuidas inimesed ikka nii sõbralikud ja lahked siin on. Eestis vist ei kutsuks elu sees keegi sind niisama enda paadiga tiirutama. Kahjuks pidin aga poole kuueks tööle ka veel minema, kuid seda ma kohe üldse ei tahtnud. Oleks tahtnud kohe magama keerata. Õnneks aga väga loco tööpäev ei olnud. Kõik sujus normaalselt. Saime eile veel teada ka, et uus poiss tuleb baari tööle. Ta on Bulgaariast pärit ja ta nimi on vist Kiryu või Kikhu vms. Kahtlane nimi igatahes. Õnneks vist tänu sellele uue poisi tulekule on mul võimalus saada mõlemad vabad päevad koos Krissuga, mis on ülihea, sest siis saab trippida ja värki-särki. Hetkel siis kindel see, et kolmapäeval peame Don Pedrosse kolima, kuid keegi ei tea kui kauaks. Ja ma ei tea ka oma järgmise nädala graafikut, mis on väga nõme, sest siis ei saa plaanida midagi ette.

Mõned pildid siis paaditripist. Viimasel pildil ka Toni, kes meid sõitma kutsus. Gracias! :)

Tsükkel läbi...for now

Pühapäevane jalkafinaali aegne tööpäev ei osutunudki väga kiireks. Päris tore oli kaasa elada Hispaaniale. Selline tunne nagu oma kodumaale elaks kaasa juba :D Õhtupoole alustasid siis teised tüdrukud ka valmistuma Julienne'i ärasaatmispeoks. Puhkusid õhupalle, kaunistasid laua, tegid snäkke ja muidugi mina valmistasin shotid ja kokteilid. Liitusin ka teistega pärast tööd ning õhtu kujunes väga-väga lõbusaks. Pärast oma hotelli baaris istumist suundusime edasi Carameli - mina, Lucie, Anna, Tiia, Julienne, Mon ning Caramelis olid ka Pepe, Adrian ja mingi poiss veel, kelle nime ei mäleta. Kahju ainult, et Krissu ei saanud meiega olla, sest ta pidi järgmine päev 9-st juba tööl olema. Pepe ja Adrian valmistasid meile koguaeg kokteile ning valisime ise muusikat. Tantsisime hästi palju ja mega lõbus oli. Õpetasin teistele ka mõned zumba liigutused :D Pidu lõppes minu jaoks kusagil kella kuue ajal hommikul kui päike hakkas juba vaikselt tõusma ja väljas oli valge. Läksime korra Tiiaga ka rannast läbi, et seda ilusat oranžikat taevast vaadata. Kaua ei saanud aga olla, sest päris jahe oli ja suur tuul. Pühapäeval oli ju olnud päev otsa ka päris suur torm, sadas ka vihma ja oli üsna jahedapoolne. Samas oli aga mõnus, kuna tuli kodune Eesti tunne peale (:

Esmaspäeval ärkasin isegi päris vara juba üles (minu jaoks vara - ehk siis lõunasöögi ajaks :D). Käisin korra ka rannas, aga väga hea ilm päevitamiseks ei olnud. Õhtul taaskord tööle. Julienne tuli õhtupoole ka baari hüvasti jätma, kuna varahommikul pidi juba ära lendama. Ma hakkasin isegi kurvastusest nutma. Pablo ja Tomas said mind kõvasti mõnitada :D Aga tõsiselt kurb oli, sest ta on väga-väga tore tüdruk ja hakkasin ka mõtlema sellele, et me ka ise peame ju ära siit minema mingi aeg ja see on ju suht kurb. Muidugi igatsen kodu ka, aga siin ka ikka ülitore olla. Teisipäeval olin hommikul tööl ja see oli ka õnneks siis viimane päev selles seitsmepäevatsüklis. Olime varem otsustanud, et kindlalt teisipäeval peole, kuid me olime Krissuga mõlemad üliväsinud kõikidest nendest tööpäevadest, et tegime oma baaris vaid mõned koksid. Aga tutvusime ka toredate prantsuse klientidega, kellega koos väljas istusime. Osutusid päris toredateks ja nalja sai. Kõik on pärist Lyonist ja kui me ütlesime, et Eestis elab 1,3 miljonit inimest siis nad ütlesid, et isegi nende linnas elab rohkem. Seega Eesti ikka megaväike :D ja ma ütlesin, et Palma on isegi suurem kui Tallinn, siis said nad veel rohkem imestada. Lubasid Eestisse külla tulla veebruaris, haha :D

Täna oli siis lõpuks vaba päev!!! Hommikul saime oma esimese palgatšeki kätte lõpuks ning esimese asjana läksime kohe Alcudiasse Caixa nimelisse panka oma raha järele. Seal läks kõik ladusalt õnneks, ei pidanud kontot tegema. Edasi siis bussile ja Palmasse. Kõigepealt läksime Palma Aquariumisse. Sõitsime esimest korda ka linnaliinibussiga - Aquariumisse sõitis see umbes pool tundi ehk siis päris kaua. No ilmselgelt on ju seal iga 100 meetri tagant peatused, sest tundub, et hispaanlased on nii laisad, et ei viitsi üldse nagu kõndida siin :D Aquariumisse arvasime, et saame tasuta, kuna teised olid öelnud, et näidates oma nimesilti ja öeldes, et töötame hotellis peaks see nii olema. Kahjuks, aga ei olnud - maksime pileti eest 13.50. Lootsime siis, et selle raha eest saame vähemalt põnevaid elamusi. No njetu. Käisime selle kuskil tunni ajaga läbi. Oli küll ilusaid kalu jne, aga ei midagi erilist. Suhteliselt pettumus ja liiga palju raha nõudis. Mõned pildid siia aga siis ikka ka, et näha saaksite :P Pärast läksime shoppama ka ilmselgelt Palmas, sest allahindlused juba. Saime mõningad ostud tehtud-nähtud ja 19-se bussiga tagasi hotelli. Mingi kuulujutt ka liikvel, et peame vist järgmine nädal jälle Don Pedrosse minema ööbima, kuid midagi täpsemalt ei tea veel. Võib-olla kui saame selleks ajaks vabu päevi jälle, siis haume hoopis Magallufi plaane (A).

41 kraadi ning trabajo-trabajo

Oleme nüüd alates kolmapäevast elanud oma hotellis teisel korrusel. Siin umbes sama suur tuba, kuid vannituba pisem, kuid mulle meeldib siin rohkem, sest akna tagant ei veeta kraami koguaeg. See ajas alati hommikuti üles. Kuid jah, peame selle toa loovutama ilmselt homme ja siis kolima tagasi allkorrusele, kus on tegelikud personali magamistoad. Saame vist tagasi selle toa, kus kõige alguses olime. Üks päev mõtlesin, et meil oli mingi 10 päeva jooksul kokku viis erinevat tuba. Nagu kodutud :D Viimased neli päeva olen kõik tööl olnud ja nüüd kolm päeva veel ning kolmapäeval saab puhata - lõpuks. Tööpäevad aga suhteliselt kiirelt jälle läinud. Samas on hotell praegu tühjem ning rahvast nii palju pole, kuid päris mõnus on. Neljapäeval oli segadus ka minu tööle tulemisega. Ärkasin vaevaliselt enne üheksat, et siis 9.30 tööle minna, kuid ennäe selgus, et pidin hoopis õhtul minema. Oijaah, ma oleks saanud ju magada! Aga noh mis seal ikka, rand ootas mind ja varahommikune suplus. Enne kümmet on siin päike veel suhteliselt madalal ning ujumine on lihtsalt eriti kaif ning vesi on nii mõnnnnaaa.. Aga neljapäeval ja reedel oli küll siuke tunne, et nüüd ma olen vist küll kõrbes. Jõhker kuumus, päikese käes oli 41 kraadi ja rannas kella 12-15 ajal oli suhteliselt võimatu olla. Päike lihtsalt kõrvetas nii rängalt, aga vähemalt sai vees end jahutada. Päeval tööl oli ka veidi ränk olla reedel. Terrassil laudu koristades on metsikult palav ning valged lauad peegeldavad näkku nii, et pärast on tunne nagu ma oleksin pime.

Reedel oli muidu ka siin mingisugune tähtis püha hispaanlastel San Pedro/San Pablo, täpselt ei tea kumb või siis olid mõlemad :D Igatahes töökaaslased ütlesid mulle, et pean Pablot õnnitlema. Seda ma siis tegingi ning pidime töö ajal ju ilmselgelt ka selle auks shotte tegema. Siin põhimõtteliselt lihtsalt visatakse sulle nina alla shot (ükskõik kas on hommik, päev, õhtu) ja peab jooma :D Päeva jooksul sain ka teada, et Port D'Alcudias pidi õhtul ilutulestik olema ning sinna siis ka plaanisime tüdrukutega suunduda. Ilutulestik oli nagu MEGA ilus ja ma ei liialda, kui ütlen, et pole varem nii ilusat näinud. Seda lasti rannast ning me olime ise kohe sealsamas. Selline tunne nagu kõik see lendab sulle peale, aga samas nagu üliäge ja võimas. Rahvast oli ka hästi palju kogunenud ja mõnus oli. Pärast käisime veel kuskil Luna Burgeris söömas, kuid sealne baguette oli suht saast. Eile oli ka tööl vaikne päev ning otsustasime Mari ja Moniga pärast tööd Carameli minna istuma. Seal oli päris lõbus. Pepe (Carameli töötaja) pani meile muusikat ja tantsisime seal ja päris chill oli. Magama sain alles umbes pool viis hommikul, kuid suht vara olin juba üleval. Ise ka imestasin :D Täna tuleb ilmselt suhteliselt ulmeline tööpäev, sest jalka finaal Hispaania-Itaalia on ju täna. Huh. Ning täna toimub meil ka Julienne'i ärasaatmispidu. Ta läheb juba teisipäeva varahommikul tagasi Hiinasse. Ainuke jama jälle see, et mina olen kõige kauem tööl. Nagu alati :/ Aga ma ei kurda - baari töötajad on kõige chillimad üldse ning palju ägedaid kliente on ka ning nalja saab. Me gustaaaa :)

Mis siis veel põnevat...aa ja sain ka eile teada alles, et mallorca keel on täiesti erinev hispaania keelest. Koguaeg mõtlesin, et need üsna sarnased, kuid ei. Kui inimesed seda siin ikka räägivad, siis ei saa põhimõtteliselt ühestki sõnast aru. Ja siis olen tippi saanud juunikuus 20 euri. See isegi päris okei, abiks ikka. Palka peaksime ka nüüd kohe varsti saama. Me nüüd päris täpselt ei teagi, kas saame tšeki või peame siiski pangakaardi tegema endale. See kaardi tegemine tundub nagu eriti mõttetu, mille jaoks mul on seda kaheks kuuks vaja? Sularaha oleks ikka etem.

Igatahes pean jälle mainima, et Mallorca = LOVE. Paradiis. Ja juba üks kuu siin? Whaaat? Nii ruttu.