Beach/work/shop

Pole jõudnud nüüd kirjutada mõnda aega kahjuks, kuna olin siin laupäevast kuni teisipäevani iga õhtu tööl ja hommikupoole magasin kauem või vedelesin rannas;) Neli tööpäeva polnudki nii hull kui arvasin. Õhtud läksid üsna ruttu ja lõbusalt. Praegu hotellis vähem rahvast ka, siis õnneks umbes poole ühe paiku on juba baar rahvast tühi ning boss on mind tihti juba enne ühte ära lasknud. Pühapäeva hommiku-päeva poole käisime Krissuga ka avastamas natuke oma ümbruskonda. Laenutasime hotellist jalgrattad ning sõitsime Port d'Alcudia poole. See on siis sadama piirkond, mis asub meie hotellist umbes 5 kilomeetri kaugusel, võib-olla isegi vähem. Leidsime sealt ilusa ranna ja ka igast poode. Käisime ühes poes ringi, kus oli niii palju odavaid riideid ja alkoholi :D aga midagi erilist ei ostnud. Esmaspäeva õhtul läks küll tööl poole kaheni välja. Siis aga ei viitsinud veel magama minna ning töökaaslaste Moni ja Pabloga tegime väikseid kokse. Pablo tegi kõigile ise mojitosid, mis olid üliiiihead. Muideks Pablo on 52 aastane mees, kuid ta on nagu ülitore. Ja Mon on üldse kõige ägedam töötaja siin hotellis minu ja Krissu arust :D Mina tegin veel mingi 4 Malibu koksi ja suht pähe hakkas ikka. Istusime oma baaris ja siis pärast veel hotellist üle tee baaris Caramelis. Mingi aeg aga vaatasime, et kell juba pool 5 läbi, et oleks aeg magama minna. Läksin siis hotellituppa, Krissu mõtles, et hommik juba, et kus ma nii vara käisin. Aga ütlesin, et pole veel magamagi läinud :D Järgmine hommik magasin aga muidugi kenasti kella kaheni peaaegu välja, pea ka valutas aga noh pole hullu. Sai ikka veits rannas ka oldud ja siis jälle tööle. Teisipäev tööl möödus jälle rahulikult. Samas on siin aga mõned kliendid, kes on ülikahtlased. Üks prantslannast naine jõi end maani täis ja käis pinda mulle. Baaris ju pärast 23.30 enam tasuta alkot ei saa, kuid tema lunis mind nagu mingi vana parm, et ma talle ikka annaks. Siiski tegin selgeks, et ei saa ja maksa kui tahad. Õnneks läks minema. Järgmine päev aga tahtis, et ma talle šampust valaksin. No valasin siis, aga tropp haaras minult pudeli käest ja läks sellega minema. Ma ei osanud midagi teha ka, ütlesin Monile, ta ütles ka, et ilmselgelt ikka nii ei tohi teha. Õnneks see sama naine tuli prantsuse keeles midagi puterdades vabandama - sain enam-vähem aru. No hea seegi. Mingi eriiiiti jube tüdruk on ka siin, nagu ära joodud näoga ja nälginud krõhva. Ja ajab alkot iga õhtu sisse nii kuis jube. Oh, the humanity. Aga üldiselt saab tööl ikka palju nalja. Palju kliente on ägedaid ja see eesti keele õpetamine Monile on ikka üli naljakas. Noh eks me oleme talle igast roppusi ka õpetanud. Ma ei hakka siia neid igaks juhuks kirjutama. Kuid ütlen nii, et see on ikka sitaks naljakas, kuidas ta üle saali karjub eesti keeles midagi eriti haiget. Mina ja Krissu naerukrampides nii, et pisarad peaaegu voolavad. Oh, kui hea ikka, et keegi teine sellest aru ei saa. :D

Täna oli meil Krissuga siis järjekordne ühine vaba päev. Käisime taas Palmas. Seekord siis tulime ka suurema asjade laadungiga tagasi. Leidsime hea tänava, kus on ikka üliiiiodavad asjad. Tõsised šopahoolikud võiksid siin end segaseks šopata. Ausõna. Ma raiskasin ka ikka no suht palju raha. Ei hakka siia numbrit igaks juhuks kirjutama, mõni mõtleb, et ma segane. Nüüd ei tohi lihtsalt tükk aega minna sinna igaks juhuks :D Aga ilusaid ja odavaid asju saime küll. Me rahul igatahes :D Ja nägime bussijaamas Annegreti ja Monikat ka. Ülihea oli kedagi omadest näha ja muljeid vahetada. Leppisime ka kokku, et lähme ehk koos peole laupäeval. Jeiii, can't wait. Kuna reedel on Krissu sünnipäev, siis peab ju kuidagi ikka tähistama. Reede õhtul me välja väga minna ei tahaks, sest Krissu laupäeval üheksast tööl, kuid laupäeval peab siis sajaga tähistama ;) Täna ka tulemas ilmselt väike istumine, kuna üks administraator (tema ka Cristina) lahkub tagasi koju Madridi, siis teeme väikese lahkumispeo. Koduigatsus tuleb ka ikka vahepeal peale, eriti siis kui Krissu hommikul tööl ja mul vaba ja midagi eriti teha pole. Samas praegu veel nii vähe oldud ka siin, et eks see alguse poole olegi raskem veidi. Keelega harjumine võtab ka ikka aega. Igatsen aga väga oma musi ja pere ja sõpru. Kuid eks saab hakkama ja see aeg läheb tegelikult väga ruttu ma arvan :)